Kärla kihelkond (lühend Kär; saksa keeles Kirchspiel Kergel in Oesel) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Piirkond kuulus algselt Kaarma kihelkonda. Eraldus pärast Kärla Maarja Magdaleena kiriku ehitamist (arvatavasti 14. sajandi alguses); ürikuis on kihelkonda esmamainitud 1438. aastal (Kergel). Nüüdne kirik on ehitatud 1843. aastal.

Usuvahetusliikumise ajal, 1868. aastal ehitati Kärlale ka vene õigeusu Mõnnuste Jumala Ilmumise kirik (praegu varemeis).

Kärla kihelkonnas paiknes 12 mõisat: 1 kirikumõis, 4 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga, 2 poolmõisat, 1 rüütelkonnamõis ja 3 riigimõisat.

• Kärla kirikumõis (Pastorat Kergel)
• Kandla mõis (Kandel) rüütlimõis
• Kaarmise mõis (Karmis) riigimõis
• Käesla mõis (Kaesel) rüütlimõis
• Kärla mõis (Kergelhof) riigimõis
• Kulli mõis (Kulli) poolmõis
• Mõnnuste mõis (Mönnust) riigimõis
• Mäe-Nõmpa mõis (Hoch-Nempa) poolmõis
• Oriküla mõis (Orriküll) rüütelkonnamõis
• Paadla mõis (Padel) rüütlimõis
• Tergemäe mõis (Terkimäggi) rüütlimõis
• Vennarti mõis (Fenieth) Paadla kõrvalmõis^[1]
• Järumetsa mõis (Jerwemetz), poolmõis^[2].

Kärla kihelkonna alad hõlmasid nüüdse Kärla valla ala.

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 394–398.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 345–347.
• Arnold Soom. Ajalooline traditsioon Kärla kihelkonnast 1930. aastal Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.

• Eesti kihelkondade kaart EKI veebis