Juhan Tuldava (sünninimi Arthur Johan Haman, perekonnanimi pärast eestistamist 29. septembril 1936 Tuldava; 23. august 1922 Tartu – 17. märts 2003 Tallinn) oli eesti keeleteadlane ja Nõukogude spioon. Ta oli Eesti Vabariigi diplomaadi Artur Tuldava poeg.

Ta käis Tallinna, Stockholmi ja Kopenhaageni koolides (lõpetas aastal 1941 Jakob Westholmi Gümnaasiumi lennu baasil Tallinna 7. Keskkooli.^[1]) 1941. aastal küüditati koos diplomaadist isa ja perega Siberisse^[2], asus Kirovi oblastis.

1948. aastal lõpetas ta Kirovi Pedagoogilise Instituudi inglise keele ja kirjanduse erialal. Alustas koostööd NSV Liidu riikliku julgeolekuga. Saabus Eestisse tagasi 1949. aastal, oli aastatel 1949–1952 inglise ja vene keele õpetaja Tallinna keskkoolides. 1952–1955 elas Riias, kus läbis koolituse luuretööks. Saadeti ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeolekukomitee poolt üle piiri Soome, kust sai perekonnatuttavate ja isa sõprade abiga üle järgmise riigipiiri Rootsi.

1957. aastal lõpetas ta Stockholmi Ülikooli indoeuroopa võrdleva keeleteaduse ning germaani ja slaavi keelte alal. Aastatel 1957–1963 oli ta Stockholmi Ülikooli aspirant ja õppejõud. 1960. aastal sai ta Rootsis litsentsiaadikraadi uurimusega läti keele definiitsuskategooriast. Rootsis elades astus Eesti Üliõpilaste Seltsi.

1964. aastal asus ta tööle õppejõuna Tartu Riiklikus Ülikoolis. 1965. aastal atesteeriti ta Rootsis saadud litsentsiaadikraadi alusel NSV Liidu teaduste kandidaadiks. 1970. aastal sai ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna kateedrijuhatajaks.

1973. aastal astus ta NLKP-sse.

Elas Tartus.

MGB ja KGB poolt anti talle agendinimed Voronin ja Skvortsov. Samuti kasutas ta nimesid Arthur-Johan Haman, Artur-Juhan Haman, Juhan Tuldava, Arthur Tuldava, Janis Jugans, Arthur Haman, Arturo (hüüdnimi Rootsis), Hanns Quecke (varjunimi Eesti NSV ajakirjanduses).

• "Lärobok i estniska : grammatik, övningar, parlör". Medborgarskolan. 1962. (Under namnet Artur Haman)
• "De skandinaviska länderna och Estland". ("Skandinaaviamaad ja Eesti". The Scandinavian Countries and Estonia); Pangaloss
• "Rootsi keele grammatika". TRÜ. 1969
• Informatsiooniteooria ja keeleteadus. Keel ja Kirjandus 1970, nr 6 lk 329-339
• "Rootsi-Eesti sõnaraamat". Valgus. 1996

• Einar Sanden. "Mitme näo ja nimega" (dokumentaaljutustus). Cardiff 1978
• Tiit-Rein Viitso. "Doktoriväitekiri kvantitatiivlingvistika alalt". Keel ja Kirjandus 1985, nr 8. Lk 507–508
• Pekka Erelt. "Professor-spiooni riukalik reis Siberist Rootsi". Eesti Ekspress, 12. mai 1995. Lk A14–A15
• Juhan Tuldava. "Ma polnud KGB agent". Eesti Ekspress, 22. juuni 1995
• Jaak Pihlau. "Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad". Tuna 2003, nr 1, lk. 87–96; nr 2, lk 79–83; nr 3, lk 78–88

• Lehekülg Genis
• Jaanika Kressa. "Nõukogude spionaaži lootustäht Juhan Tuldava ehk Arthur Haman". Kultuur ja Elu, 2002, nr 3, lk 32–35
• "In memoriam Juhan Tuldava". Postimees, 21. märts 2003
• Pekka Erelt. "Hiilgava spiooni lahkumine". Eesti Päevaleht, 26. märts 2003
• Jaak Urmet. "Juhan Tuldava oli teadlasena tunnustatud kogu maailmas". Eesti Päevaleht, 28. märts 2003, lk 20
• Pekka Erelt. "Saatuslik klassivend". Eesti Ekspress, 5. juuni 2003, lk A31
• Pekka Erelt. "Venelased tunnistasid kõige alatuma ja julmema eestlasest spiooni omaks". Eesti Ekspress, 12. aprill 2018
• Juhan Tuldava - Nõukogude spioon ja eesti keeleteadlane, Eesti lugu, 06.05.2023
• Keelesaade. Nõukogude spioon Juhan Tuldava keeleteadlasena, Keelesaade, 07.05.2023