Itaalia kronoloogias on järjestatud Itaalia ajaloo sündmusi.

• u 5500 eKr – maaharimine levis Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse.
• u 900 eKr – esimesed jäljed rauaajast Itaalias; Villanova periood.
• u 850 eKr – esimesed külad Rooma Palatinuse künkal.
• u 800 eKr – Itaaliasse ilmusid etruskid.

• 753 eKr – legendaarne Rooma linna asutamine Romuluse poolt.
• 736 eKr – Sürakuusa linna asutamine Sitsiilias Korintose kolonistide poolt.

• 616 e Kr – Roomas tuli võimule etruski kuningas Tarquinius I.
• u 600 eKr – Roomast sai linn.

• 587 eKr – gallid vallutasid Põhja-Itaalia.
• 509 eKr – viimane etruski kuningas Tarquinius Superbus aeti Roomast välja.
• 510 eKr – rajati Rooma vabariik.

• 496 eKr – roomlased alistasid Regilluse järve juures peetud Regilluse järve lahingus latiinid.
• 474 eKr – kreeklased lõid tagasi etruskide rünnaku Cumae linnale. Etruskide positsioon nõrgenes, Rooma oma tugevnes.

• 396 eKr – roomlased vallutasid etruskidelt Veji linna. Rooma vallutuste algus.
• 387 eKr – gallid vallutasid Rooma.
• 380 eKr – Rooma ümbritseti müüriga, mis püsis ligi 800 aastat.
• 370 eKr – uus seadus lubas plebeide valimist konsuliks.
• 367 eKr – Rooma sõjavägi jagati leegionideks ja sai elukutselise väljaõppe, muutudes nii Vahemere rahvaste tugevaimaks.
• 340 eKr – puhkes nn liitlaste sõda Rooma ja Latiumi liitlaste vahel, kes nõudsid võrdseid õigusi.
• 338 eKr – Rooma saatis laiali Latiinide liidu ja võttis liitlased enda alla. Campania liideti Rooma riigiga.
• 327 eKr – Teine samniidi sõda Apenniinide keskosas. Roomlased said lüüa.
• 310 eKr – ehitati Via Appia, esimene Rooma riigi suur maantee.

• 298 eKr – Kolmas samniidi sõda; pärast võitu Sentinumi lahingus ulatus Rooma territoorium Napoli lahest Aadria mereni.
• 287 eKr – patriitside ja plebeide võitlus lõppes; mõlemad tunnistati võrdseks. Uus kihistus tekkis varalisel pinnal.
• 279 eKr – Phyrros võitis Rooma Heracleia all.
• 275 eKr – Phyrros kaotas Beneventumi lahingu ja taganes Itaaliast.
• 272 eKr – Rooma vallutas Tarentumi. Lõuna-Itaalia kreeka linnriigid jäid Rooma ülemvõimu alla. Kreeka kultuur hakkas mõjutama Rooma elu.
• 264 eKr – algas I Puunia sõda Rooma ja Kartaago vahel.
• 262 eKr – roomlased vallutasid Argigentumi Sitsiilias.
• 260 eKr – roomlased võitsid Kartaago Mylae merelahingus.
• 256 eKr – roomlased võitsid Kartaago Ecnomuse merelahingus.
• 241 eKr – roomlased võitsid Kartaago merelahingus Egadi saarte juures ja said endale Sitsiilia lääneosa. Sellest sai esimene Rooma provints.
• 238 eKr – Rooma vallutas Sardiinia ja Korsika.
• 223 eKr – Rooma vallutas gallidelt Põhja-Itaalia (Gallia Cisalpina).
• 218 eKr – puhkes II Puunia sõda. Hannibal ületas sõjaväega Alpid.
• 217 eKr – Hannibal võitis Roomat Transimena järve juures.
• 204 eKr – roomlased maabusid Kartaago lähedal; Hannibal lahkus Itaaliast.
• 202 eKr – roomlased võitsid Zama lahingus Kartaago.
• 200 eKr – algas Rooma Teine Makedoonia sõda.

• 197 eKr – roomlased võitsid Kynoskephalai lahingus Philippos V väed.
• u 180 eKr – roomlased alistasid Alpide ja Apenniinide vahel elavad keldid.
• 172 eKr – algas Kolmas Makedoonia sõda.
• 168 eKr – Kolmanda Makedoonia sõja lõpp. Roomlased said Kreeka valitsejaks.
• 155 eKr – roomlased tungisid Dalmaatsiasse ja hävitasid Delminiumi.
• 149 eKr – puhkes III Puunia sõda.
• 148 eKr – roomlased võitsid Neljanda Makedoonia sõja.
• 146 eKr – Kartaago linn vallutati ja hävitati.
• 133 eKr – Tiberius Gracchus püüdis taastada Itaalia vaba talupoegkonda. Pergamon pärandatakse Roomale.
• 132 eKr – mässajate ristilöömisega lõppenud orjade ülestõus Sitsiilias.
• 105 eKr – kimbrid ja teutoonid võitsid Arausio juures roomlasi.
• 104 eKr – orjade ülestõus Sitsiilias.
• 102 eKr – roomlased alistasid kimbrid ja teutoonid Aquae Sextises.

• 91 eKr – tapeti Marcus Livius Drusus.
• 89 eKr – kõigile Itaalia elanikele anti Rooma kodakondsus.
• 88 eKr – Lucius Cornelius Sulla sai konsuliks.
• 73 eKr – gladiaator Spartacuse ülestõus.
• 63 eKr – Cicero valiti konsuliks.
• 67 eKr – väejuht Pompeius võitles edukalt piraatidega Vahemerel.
• 61 eKr – Julius Caesar, Pompeius ja Crassus moodustasid Esimese triumviraadi.
• 58 eKr – Caesar vallutas Gallia.
• 55 eKr – Caesar tungis esimest korda Britanniasse.
• 49 eKr – Caesar ületas Rubico; Pompeius suundus Kreekasse.
• 48 eKr – Caesar võitis Pompeiuse Pharsalose lahingus.
• 46 eKr – Caesar nimetati diktaatoriks. Kehtestati Juliuse kalender.
• 44 eKr – Caesar mõrvati. Rooma vabariigi lõpp.
• 43 eKr – Octavianus sai konsuliks. Moodustati Teine triumviraat.
• 31 eKr – Octavianus lõi Marcus Antoniust Aktioni merelahingus.
• 30 eKr – Antonius ja Kleopatra sooritasid enesetapu.
• 27 eKr – Octavianus võttis endale nimeks Augustus. Alguse sai Rooma impeeriumi ajajärk.
• 12 eKr – Augustus kuulutati pontifex maximus'eks. Roomlased vallutasid Germaania kuni Elbe jõeni.

• 9 – Roomas pühitseti sisse rahualtar Ara Pacis.
• 14 – suri keiser Augustus; võimule sai tema kasupoeg Tiberius.
• 17 – Tiberius määras keisririigi piiriks Reini ja Doonau jõe.
• 37 – valitsejaks sai Caligula.
• 41 – Caligula tapeti; võimule tuli Claudius.
• 46 – Traakia sai Rooma provintsiks.
• 54 – Agrippina mõrvas Claudiuse. Troonile tuli Nero.
• 64 – Rooma linn põles.
• 68 – Nero kukutati ja mõrvati.
• 69 – aasta jooksul vahetus neli keisrit. Doonau väed tungisid Itaaliasse, et toetada Vespasianust.
• 79 – Vesuuvi purske tagajärjel hävisid Pompeji ja Herculaneum.
• 80 – Colosseumi sisseõnnistamise mängud.
• 98 – keisriks sai Traianus.

• 105 – Daakiast sai Rooma provints.
• 127 – Hadrianus pöördus pärast seitsmeaastast ringkäiku provintsides Rooma tagasi.
• 134 – valmis Hadrianuse villa Tivolis.
• 138 – keisriks sai Antoninus Pius.
• 161 – keisriks sai Marcus Aurelius, kes määras kaaskeisriks Lucius Veruse.
• 167 – Roomas möllas katk.
• 180 – suri Marcus Aurelius.
• 192 – tapeti Marcus Aureliuse poeg keiser Commodus.
• 193 – keisriks sai Septimius Severus.

• 212 – Caracalla lasi tappa kaaskeiser Geta.
• 216 – valmisid Caracalla termid Roomas.
• 222 – Roomas tapeti paavst Callistus.
• 235 – alguse sai nn sõdurkeisrite periood, mille jooksul (kuni aastani 285) valitses u 20 keisrit.
• 258 – alemannid ja sueebid tungisid Põhja-Itaaliasse, kuid said Milano all lüüa.
• 284 – Diocletianus jagas Rooma keisririigi ida- ja läänepoolseks osaks.

• 305 – Diocletianus loobus troonist.
• 312 – Constantinus võitis Maxentiust Mulviuse silla lahingus.
• 313 – Milano ediktiga kuulutati välja usuvabadus. Licinius ühendas Ida-Rooma oma valitsemise alla.
• 324 – Constantinus Suurest sai pärast Liciniuse alistamist kogu Rooma valitseja.
• 382 – Rooma keiserlik õukond asus ümber Milanosse.
• 391 – Theodosius kuulutas kristluse Rooma riigiusuks.

• 401 – läänegoodid tungisid Põhja-Itaaliasse.
• 402 – läänegoodid tõrjuti pärast Stilicho poolt juhitud Rooma vägede käest lüüasaamist Itaaliast välja. Keisri õukond asus ümber Ravennasse.
• 410 – Alarichi juhitud läänegoodid rüüstasid Roomat.
• 452 – hunnid tungisid Itaaliasse ja rüüstasid muuhulgas Paduat ja Veronat. Hunnide eest põgenenud itaallased asutasid Veneetsia.
• 455 – vandaalid rüüstasid Roomat.
• 468 – vandaalid vallutasid Sitsiilia.
• 476 – Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Lääne-Rooma riik varises kokku.
• 492 – Itaaliasse tungisid idagoodid. Theoderich Suur alistas Odoakeri ja rajas Itaalia kuningriigi pealinnaga Ravennas.

• 526 – suri keiser Theoderich Suur.
• 535 – Bütsantsi väejuht Belisarios tungis Lõuna-Itaaliasse.
• 563 – Belisarios vallutas Rooma.
• 540 – Bütsantsi väed vallutasid Ravenna.
• 550 – Belisarios lahkus Itaaliast. Rooma vallutasid idagoodid Totila juhtimisel.
• 552 – Totila tapeti Busta Gallorumi lahingus Bütsantsi vastu võideldes.
• 568 – Itaaliasse tungisid langobardid.
• 572 – pärast Pavia langemist oli langobardide käes kogu Põhja-Itaalia.
• 590 – paavstiks sai Gregorius Suur.
• 598 – paavst loovutas lepinguga Põhja-Itaalia langobardidele.

• 603 – itaalia langobardid pöördusid katoliku usku.
• 652 – Airpert ristiti Pavias.
• 663 – Konstants II tungis Itaaliasse ja rüüstas Rooma.
• 697 – Veneetsias valiti esimene doodž.

• 712 – Liutprand sai langobardide kuningaks ja üritas Itaaliat ühendada.
• 728 – Liutprand vallutas kogu Bütsantsi käes olnud Itaalia ala peale Ravenna.
• 733 – Leo III allutas Sitsiilia ja Kalaabria Konstantinoopoli kiriku võimule.
• 742 – Liutprand allutas endale Spoleto ja Benevento hertsogiriigid.
• 751 – kuningas Aistulf allutas Ravenna; Bütsantsi valitsemine Põhja-Itaalias sai läbi.
• 753 – Pippin III tungis Itaaliasse.
• 756 – Karolingide kaitse all loodi paavsti Kirikuriik.
• 772 – paavst Hadrianus I palus langobardide vastu appi Karl Suure.
• 774 – frangid Karl Suure juhtimisel vallutasid langobardide riigi liites selle Frangi riigiga.

• 800 – Karl Suur krooniti Roomas paavsti poolt Püha Rooma riigi keisriks. Tekkis liit Frangi riigi ja katoliku kiriku vahel.
• 851 – maavärin Roomas.
• 878 – saratseenid vallutasid Bütsantsi käes oleva Sürakuusa ja haarasid kontrolli Sitsiilia üle.
• 898 – Itaaliasse tungisid madjarid ja rüüstasid Paviat.

• 976 – Doodžide palee hävis tulekahjus.
• 980 – Otto II asus Itaalias araablaste vastu sõdima.
• 982 – Otto II sai araablastelt Itaalias lüüa.

• 1000 – Veneetsia doodž Pietro Orseolo II lõi Aadria merel Dalmaatsia piraate.
• 1018 – Pavia kirikukogu keelas preestrite abiellumise.
• 1027 – normannid asusid sõdima Lõuna-Itaalias.
• 1030 – Napoli hertsog kinkis normanni rüütlile Rainulfile Aversa maakonna.
• 1047 – normannid vallutasid Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia.
• 1053 – paavst Leo IX asus normanne Itaaliast välja ajama kuid sai Civitate all lüüa.
• 1071 – normannid vallutasid viimased Bütsantsi itaalia valdused Bari ja Brindisi.
• 1072 – normannid vallutasid Palermo ja Amalfi.
• 1076 – langobardide viimane tugipunkt Salerno langes normannide kätte.
• 1084 – Rooma alistus Heinrich IV-le; ametisse sai vastupaavst Clemens III.

• 1130 – Roger II krooniti Sitsiilia kuningaks.
• 1139 – Napoli ühendati Sitsiilia kuningriigiga.
• 1198 – Friedrich II sai Sitsiilia kuningaks.

• 1209 – loodi frantsiskaani ordu.
• 1220 – Friedrich II krooniti Saksa-Rooma keisriks.
• 1228 – Gregorius IX heitis Friedrich II kirikust välja.
• 1237 – Lombardia Liiga sai Cortenuova lahingus Friedrich II väelt lüüa.
• 1250 – suri Friedrich II.
• 1260 – Urbanus IV kutsus Anjou Charlesi Napoli ja Sitsiilia valitsejaks.
• 1265 – sündis Dante.
• 1271 – Marco Polo alustas reisi Hiinasse.
• 1282 – "Sitsiilia õhtumissa", ülestõus Prantsuse ülemvõimu vastu Palermos.
• 1298 – Marco Polo naasis Veneetsiasse.

• 1304 – sündis Petrarca.
• 1309 – Celmens V viis paavstitooli üle Avignoni.
• 1313 – sündis Giovanni Boccaccio.
• 1343 – Simone Boccanegra sai esimeseks Genova doodžiks.
• 1347 – Cola di Rienzo üritas taastada Rooma Vabariiki.
• 1377 – Gregorius XI pöördus Avignonist tagasi Rooma.
• 1380 – Genova laevastik alistus Chioggia all Veneetsiale.
• 1385 – Gian Galeazzo Visconti sai Milano valitsejaks.

• 1406 – Firenze vallutas Pisa.
• 1434 – Firenzes tuli võimule Cosimo de' Medici.
• 1444 – Frederico de Montefeltro sai Urbino hertsogiks.
• 1452 – sündis Leonardo da Vinci.
• 1469 – Firenze valitsejaks sai Lorenzo Tore.
• 1475 – sündis Michelangelo.
• 1483 – Sixtus IV õnnistas sisse Sixtuse kabeli. Sündis Raffael.
• 1494 – Charles VIII vallutas Itaalia.
• 1498 – Savonarola hukati tuleriidal.

• 1503 – Giuliano della Rovere valiti paavst Julius II–ks.
• 1525 – toimus Pavia lahing. François I langes vangi ja kogu Itaalias sai võimule Karl V.
• 1529 – Karl V krooniti Bolognas Saksa-Rooma keisriks.
• 1540 – rajati jesuiitide ordu.
• 1560 – San Carlo Borromeo sai Milano piiskopiks.
• 1564 – sündis Galileo Galilei.
• 1571 – võideti Lepanto lahing Türgi laevastiku vastu.

• 1600 – Giordano Bruno põletati ketserina tuleriidal.
• 1629 – algas Itaalia 1629.–1631. aasta katkuepideemia.
• 1631 – Kirikuriik hõivas Urbino hertsogiriigi.
• 1633 – Galileo mõisteti süüdi ketserluses.
• 1669 – Etna purse.
• 1678 – sündis Antonio Vivaldi.
• 1678 – 11. jaanuari Sitsiilia maavärin oli Itaalia seismilise ajaloo tugevaim.

• 1737 – Medici dünastia valitsemise lõpp Firenzes.
• 1748 – Pompeis tehti esimesed väljakaevamised.
• 1755 – Genova müüs Korsika Prantsusmaale.
• 1773 – paavst saatis laiali jesuiitide ordu.
• 1778 – Milanos avati La Scala ooperiteater.
• 1796 – Napoleoni esimene sõjakäik Põhja-Itaaliasse.
• 1797 – Campo Formio rahuga läks Veneetsia Austria valdusse.

• 1831 – Giuseppe Mazzini lõi Austriaga võitlemiseks poliitilise rühmituse Giovane Italia (Noor Itaalia).
• 1852 – Camillo di Cavour sai Piemonte peaministriks.
• 1860 – Giuseppe Garibaldi Tuhande retkel vallutati Napoli ja Sitsiilia.
• 1861 – kuulutati välja Itaalia kuningriik pealinnaga Torinos. Kuningaks sai Vittorio Emanuele II.
• 1871 – ühtse Itaalia pealinnaks sai Rooma.
• 1894–1896 – Esimene Itaalia–Etioopia sõda

• r1900 – mõrvati Umberto I.
• 1915 – Itaalia astus Esimesse maailmasõtta.
• 1935–1936 – Teine Itaalia–Etioopia sõda
• 1940 – Itaalia astus Teise maailmasõtta.
• 1946 – toimus referendum, mille tulemusena Itaalia hääletas vabariigiks saamise poolt.
• 1957 – sõlmiti Rooma leping. Itaalia oli üheks Euroopa Majandusühenduse asutajaliikmeks.
• 1960 – toimusid Rooma olümpiamängud.
• 1978 – valiti paavst Johannes Paulus II.
• 1982 – Itaalia võitis jalgpalli maailmameistrivõistlused.
• 1992 – kohtunik Giovanni Falcone tapeti Sitsiilia maffia poolt. Algas nn. Mani pulite (puhtad käed) kohtuoperatsioon, mille käigus paljastati paljud poliitilise korruptsioonijuhtumid.
• 1994 – Silvio Berlusconi sai peaministriks. Algas nn. "Teine vabariik".

• 2001 – Silvio Berlusconi sai peaministriks.
• 2002 – liiri asemel tuli käibele euro.
• 2006 – Itaalia jalgpallikoondis võitis jalgpalli maailmameistrivõistlused.

• Itaalia ajalugu
• Itaalia ajalooliste riikide loend