Idablokk oli külma sõja ajal Nõukogude Liidu juhitud Kesk- ja Ida-Euroopas asuv kommunistlike riikide poliitiline, majanduslik ja sõjaline liit. Blokk tekkis pärast teist maailmasõda ja selle moodustasid peamiselt Punaarmee poolt okupeeritud riigid. Liit oli külma sõja ajal vastukaaluks kapitalistlikule lääneblokile. Idablokk lagunes külma sõja lõppedes, vahemikus 1989–1991, kuna enamik selle riike läksid üle demokraatlikule valitsemisvormile ja turumajandusele.^[1]

Idabloki riike loeti Nõukogude Liidu mõjusfääris olevaks ja läänemaailma ja NSVL-i vahel olevaks puhvriks, kes olid vormiliselt iseseisvad, aga Nõukogude Liidu kaudse kontrolli all. Idabloki liikmesriikide valitsemissüsteem oli Nõukogude Liidu järgi kujundatud sotsialistlik üheparteisüsteem, nende sõjaline ja välispoliitika järgis Nõukogude Liidu oma, nende majandused olid käsumajandused, mis olid tugevalt seotud Nõukogude Liidu majandusega.^[1]

Idabloki riigid kuulusid Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO), mis loodi 1955. aastal vastukaaluks NATO-le, ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogusse, mis oli loodud Marshalli plaani sotsialistlikuks vastandiks. Läänemaailma jaoks algas Euroopas idabloki piirilt raudne eesriie.^[1]

Idablokki kuulusid:

• Nõukogude Liit
• Poola Rahvavabariik
• Saksa Demokraatlik Vabariik (ehk Ida-Saksamaa)
• Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik
• Ungari Rahvavabariik
• Rumeenia Sotsialistlik Vabariik
• Bulgaaria Rahvavabariik
• Albaania Rahvavabariik (1961. aastani)
• Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik (1948. aastani).

• Teine Maailm
• Sotsialistliku orientatsiooniga riik
• Lääneblokk