See artikkel räägib taimeliigist; (alam)perekonna kohta vaata artiklit Jõhvikas (perekond); Tarmo Pihlapi heliplaadi kohta vaata artiklit Jõhvikad (heliplaat)

Harilik jõhvikas ehk kuremari (Oxycoccus palustris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest.

Jõhvikas kasvab rabas, ja kasvab maaligi. Tema juured on väga lühikesed, kuna rabas on väga suur turba kiht, mis ei lase taime juurtel põhjaveeni pääseda. Jõhvikal on väikesed lehed. Marjad on alguses hallikamad ja täpidega, aga kui jõhvikas valmib, muutuvad marjad punasteks. Jõhvikaid aetakse sassi leesikaga, aga leesikal on pikkemad lehed, seega saab eristada jõhvikat leesikast lehtede järgi. Jõhvikaid saab ka talvel korjata, kui need alles jäävad.

Jõhvikas toitub tolmust ja sademetest.

Harilik jõhvikas paigutatakse vahel perekonna mustikas (Vaccinium) alamperekonda Oxycoccus, siis on ta teaduslik nimetus Vaccinium oxycoccos või Vaccinium oxycoccus.

Eestis kasvab lisaks harilikule jõhvikale ka väikest jõhvikat (Oxycoccus microcarpus).

Levinud peaaegu kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, kuid ka Lääne- ja Kesk-Siberis ning Põhja-Ameerikas. Eestis sage.

Harilik jõhvikas eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ning teda võib leida enamikust põhjaparasvöötme jahedamatest kohtadest, kus on talle sobivaid kasvukohti.

Hariliku jõhvika marjade hapu maitse tuleneb mitmesuguste hapete, sh oblik- ja sidrunhappe sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi.

Rahvapäraselt kutsutakse jõhvikat ka kuremarjaks, karbalaks, pluuknaks, rabamarjaks.

• Harilik jõhvikas andmebaasis eElurikkus

• Liigikirjeldus