Hargla kihelkond (lühend Har; võru keeles Harglõ, saksa keeles Kirchspiel Harjel) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas ja Tartu ning Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Kihelkond asutati 1694. aastal Urvaste ja Koivaliina kihelkonna (Gaujiena) äärealade baasil.^[1]

Kihelkonnas paiknes 8 mõisat – 1 kirikumõis ning 6 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga. Lisaks veel 9 karjamõisat.^[1]

• Hargla kirikumõis (Pastorat Harjel)
• Koikküla (Adsel-Koiküll, Koiküll) rüütlimõis
• Laanemetsa (Lannemetz) rüütlimõis
• Mõniste (Menzen) rüütlimõis
• Saru (Saara) rüütlimõis
• Taheva (Taiwola) rüütlimõis
• Tidriküla (Didriküll), Taheva kõrvalmõis
• Vastse-Roosa (Neu-Rosenhof) rüütlimõis^[2].

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on Hargla kihelkonnast umbes kolmsada eset, millest enamik on tekstiilid ja ehted. On ka majapidamistarbeid, tehnikat ja mõned veo- ja liikumisvahendid. Hulgaliselt on etnograafilisi jooniseid ja fotosid. Esimesel kogumisretkel käidi kihelkonnas 1913. aastal.^[3]

1922. aastal kuulusid Hargla kihelkonda Laanemetsa, Taheva, Mõniste, Saru ja Vastse-Roosa vald.

Hargla kihelkond on tänapäeval jaotunud umbes pooleks Võru ja Valga maakonna vahel. Kihelkonna Valgamaa osa moodustab Valga valla.^[1]

• Hargla Eesti Kodanike Komitee

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 388.
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 294–296.
• Haruldasi muinasleide Eestis. Kaja, 17. september 1935, nr. 219, lk. 3.
• Alfred Kivirähk. Hargla kihelkonnast 1927. a. suvel kogutud ajalooline traditsioon [Eesti Kirjandusmuuseum]. 2007.