Hall käpp (Orchis militaris) on käpaliste sugukonda käpa perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Hall käpp on III kategooria kaitsealune taim.

2000. aastal valiti hall käpp taimena Läänemaa sümboliks.[1]

Nimetud

Hall käpp on saanud nimetuse õite värvuse järgi. Ta õied välisküljelt veidi hallikad, õigemini siiski hallikasroosad. Siseküljelt on need rohkem lillakad ja sageli tumedamate triipudega. Kaugemalt vaadates paistavad halli käpa õisikud sinakaslillad, nagu ka paljude teiste meie käpaliste õisikud.

Ka halli käpa ladinakeelne liiginimi militaris on valitud tema õit silmas pidades. See sõna viitab sõjakusele. Kui uurida halli käpa õit hoolega, siis on näha, et tema õie ülemised kattelehed on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad teiste õieosade kohale kiivritaolise katte. Õis paistab seetõttu sõjamehena, kellel on kiiver peas, kuid näokate üles tõstetud.[2]

Levila

Hall käpp on levinud paiguti Kesk-, Lääne- ja Ida-Euroopas, kohati Lääne- ja Ida-Siberis ning Kaukaasias.

Eestis paiguti tavaline, käpa perekonna liikidest kõige laiemalt levinud. Tavalisem Lääne-Eestis. Eestis on ta oma levila põhjapiiril, Soome lõunaosas kuulub ta aga juba väga haruldaste taimeliikide hulka, keda on aeg-ajalt leitud peamiselt lubjatehaste läheduses ja muudes inimtegevuse tõttu lubjarikkamaks muutunud kasvukohtades.

Kasvas varem ka Tartus Ropka luhal, kuid Ropka tööstusrajooni rajamisega 1980. aastail hävis[viide?].

Hall käpp on III kategooria kaitsealune taim.

Kasvukoht

Hall käpp eelistab kasvada lubjarikastel ja niisketel niitudel ja puisniitudel. Ta õitseb maist juunini.

Kasutamine

Kuivatatud tärklise rikkaid muguljuuri on varem kasutatud nii toiduna kui ka rahvameditsiinis teatud meeste hädade leevendamiseks.[3]

Usuti, et halli käpa juurtest valmistatud jahu (inglise salep) tarbides võib taastuda meeste suguiha.

Pildid

Viited

  1. ↑ "Läänemaa otsib tunnuslauset" Lääne Elu.
  2. ↑ https://web.archive.org/web/20070913220104/http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hallkapp.htm Hall käpp portaalis bio.edu.ee
  3. ↑ Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. Eesti eluslooduse teejuht. Varrak 2005. ISBN 9985-3-1041-1

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Hall_k%C3%A4pp
No tags for this post.