![](https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/41/Haaslava_m%C3%B5is.jpg/220px-Haaslava_m%C3%B5is.jpg)
Haaslava mõis (saksa keeles Haselau) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal[1].
Ajalugu
On teada, et enne 14. sajandi keskpaika oli seal kindlusmõis, mille kaks Haselowi-nimelist venda jagasid Haaslava ja Uniküla mõisaks[1]. 14. ja 15. sajandil kuulus mõis Hasselow'dele (ka Hazelouwe, Haselauer). Omanike nime järgi nimetati mõisat saksa keeles Hazelouwe (1417)[2]. 14. saj lõpul kuulus Haaslava Friedrich Haselauerile, kes pantis mõisa Otto von Uexküllile. 1533. aastal kuulus Haaslava Joh. Dückeri lesele (sünd Löwenwolde), Liivi sõja ajal oli bojaar Juška Jurjevi omanduses. Poola kuningas Stefan Batory võimu ajal asustati vahepeal mahajäetud mõis uuesti talupoegadega ja Haaslava mõisaga liideti ka Uniküla mõisa külad ning Unikülast sai Haaslava mõisa kõrvalmõis. Hiljem hakati Uniküla mõisa nimetama selle omaniku, Tartu bürgermeistri Elias Mengershauseni eesnime järgi kutsuma Hilja mõisaks.
1627. aastast kuulusid Haaslava ja Hilja mõis Johan Skyttele. 1646. aastast oli mõis krahv Gabriel Oxenstierna valduses. Pärast Põhjasõjas Tartu vallutamist 1704. aastal läks Haaslava koos Hilja kõrvalmõisaga krahv Boriss Šeremetevi omandusse ning järgnevalt olid mõisaomanikud Šeremetjevid. 20. sajandi alguses oli mõisa rentnik parun Woldemar Karl Ferdinand von Hoyningen-Huene.
Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli krahv Sergei Šeremetjev[1].
Mõisaansambel
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Haaslava ja Hilja mõis - 1410 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 15.11.2015)
- ↑ Koidu Uustalu, Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis, Keel ja Kirjandus. 1968 nr 12, lk 734-735
Kirjandus
- Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 21.
- Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 25-27 [1].
- Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. Jaan Rumma, toim., Johannes Gabriel Granö, Johannes Voldemar Veski − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 169 DIGARis [2].
Välislingid
You must be logged in to post a comment.