Johann Christoph Friedrich von Schiller (10. november 1759 Württemberg – 9. mai 1805 Weimar) oli saksa luuletaja, filosoof, ajaloolane ja näitekirjanik.

Elu viimastel aastatel (1788–1805) oli tal lähedane sõprus Johann Wolfgang Goethega, kellega ta arutas paljusid esteetikaprobleeme – Schiller julgustas Goethet lõpetama enda alustatud skitse. Sõprusperioodi Goethega on nimetatud ka Weimari klassitsismiks. Koos Goethega valmis satiiriliste lühijuttude kogum "Kseeniad", kus nad mõlemad ründasid oma esteetiliste vaadete vaenlasi.

Friedrich sündis sõjaväearsti peres. Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus-, hiljem arstiteadust.

7. septembril 1802 tõsteti ta aadliseisusse.

Puhtus asub Schilleri mälestussammas, mis on üks esimesi temale püstitatud mälestussambaid maailmas. Veel varasem Schilleri mälestussammas asus Helmes.

• "Inimese esteetilisest kasvatusest"

• Franz Schiller, "Lääne-Euroopa uue aja kirjandusajalugu", I köide, Teaduslik Kirjandus, Tartu 1941, lk 167–191
• "XVIII sajandi väliskirjandus". Valgus, Tallinn 1973, lk 385–416 ja 431–433
• Peter Lahnstein, "Schilleri elu". Tõlkinud Vilma Jürisalu, Eesti Raamat, Tallinn 1992, 392 lk
• Claudia Pilling, Diana Schilling, Mirjam Springer, "Friedrich Schiller". Tõlkinud Maie Keek. Sari Klassikud. Kirjastus Ilo, Tallinn 2008, 152 lk

• Schilleri luuletusi koos Paul Kuuse tõlgetega