Eugene Andrew Cernan [juudžin ändrju söörnan] (14. märts 1934 Chicago – 16. jaanuar 2017 Houston, Texas) oli endine USA mereväelane, elektriinsener, lendur ja astronaut. Missiooni Apollo 17 ajal sai Cernanist üheteistkümnes inimene, kes Kuul kõndis. Kuna ta sisenes pärast viimast kosmosekõndi Apollo kuumoodulisse pärast Harrison Schmitti, on ta seni viimane inimene, kes Kuu peal kõndinud.^[1]

Enne astronaudiks saamist lõpetas Cernan Purdue Ülikooli elektrotehnika bakalaureusekraadi ja liitus mereväe reservohvitseride koolituskorpuse (NROTC) kaudu mereväega. Pärast lendurikoolituse läbimist, sai ta mereväelenduriks. 1963. aastal sai ta Mereväe Kraadiõppekoolist magistrikraadi lennundusinseneri erialal. 1976. aastal lahkus ta kapteni auastmes mereväest.

Cernan käis kosmoses kokku kolm korda, neist kaks korda Kuul: Gemini 9A piloodina juunis 1966, 1969. aastal Apollo 10 kuumooduli piloodina ja Apollo 17 komandörina 1972. aasta detsembris.^[2] Cernan oli ka Gemini 12, Apollo 7 ja Apollo 14 kosmosemissioonide varumeeskonna liige.

Cernan lõpetas Illinoisi osariigis Maywoodis Proviso linnaosa keskkooli. 1956. aastal lõpetas ta bakalaureusekraadiga Purdue Ülikooli elektrotehnika alal^[3]. Seejärel astus ta USA mereväkke ja õppis mereväe reservohvitseride väljaõppekorpuses, kust sai sõjaväelenduri kutse ja töötas pärast seda hävituslennuki piloodina. California osariigis Montereys asuvast U.S. Naval Postgraduate Schoolist sai ta 1963. aastal lennundusinseneri kutse ja magistrikraadi lennundustehnika alal.

Cernan oli NASA teenistuses 17. oktoobrist 1963 kuni 1976.^[4]

Ta osales kolmel kosmoselennul. Juunis 1966 oli ta Gemini 9A teine piloot. Mais 1969 oli ta Apollo 10 kuumooduli piloot. Ta kuulus Gemini 12, Apollo 7 ja Apollo 14 lennu varumeeskonda.

Detsembris 1972 juhtis ta Apollo 17 komandörina siiani viimast kuulendu. Tema meeskonda kuulusid juhtimismooduli piloot Ronald Evans ja kuumooduli piloot Harrison Schmitt, kes oli esimene ja ainuke Kuul käinud geoloog. Koos Schmittiga käis Cernan Kuu pinnal kolm korda, uurides Taurus-Littrow orgu ning läbides kuuauto Roveriga kokku 34 km. Oma Apollo-lendudest ja Kuust kirjutas ta mälestusteraamatu "The Last Man on the Moon" ("Viimane inimene Kuul").

Cernan lahkus NASAst 1976. aastal ning oli pärast seda tegev äris ja televisioonis.^[5]

• 1969 Western State University College of Law audoktor õigusteaduse alal
• 1970 Purdue Ülikooli audoktor
• 1977 Drexeli ülikooli audoktor
• Gonzaga ülikooli audoktor
• Comeniuse ülikooli (Slovakkia) audoktor

Tema abikaasa oli Jan Nanna Cernan. Neil oli kolm tütart, sealhulgas Teresa Dawn, kes sündis 4. märtsil 1963.

Ta armastas hobuseid. Ta harrastas ka mitut spordiala, jahil- ja kalalkäimist ning lendamist.

• Ingliskeelne elulugu