Engelbert Strauch (vene keeles Энгельберт Мадисович Штраух) (9. jaanuar (vkj)/ 22. jaanuar 1898 Tallinn[1]21. aprill 1938 Kommunarka, Moskva oblast, Vene NFSV) oli Eesti ja Nõukogude Venemaa poliitik.

Elulugu

Ta sündis töölise peres, alates 1911. aastast oli ta metallitööline Tallinna sadamas, kus astus 1912. aastal VSDTP liikmeks.

1917. aasta Veebruarirevolutsiooni ajal valiti ta 9. märtsil 1917. aastal VSDT(b)P Tallinna komitee esimeheks, ta oli ka VSDTP Sõjasadama komitee esimees ja Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu liige.

Tegevus Eestis

Strauch oli 1917. aastal Oktoobrirevolutsiooni ajal Eestis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Presiidiumi liige ja Revolutsioonilise Tribunali esimees ning toitlustuskomissar. 1918. aasta veebruaris korraldas ta Balti laevastiku evakueerimise.

 Pikemalt artiklis Balti laevastiku Jääretk [1]

Tegevus Nõukogude Venemaal

Aastatel 1918–1921 oli ta Omski kubermangu Toitlustuskolleegiumi esimees, Omski toitlustuskomissar ja Tomski toitlustuskomissari asetäitja. Ta korraldas Omskis ÜK(b)P Eesti sektsiooni.[2]

1920. korraldas ta Kolõvanis toimunud bolševikevastase ülestõusu mahasurumise.

Aastatel 19211922 oli ta Petrogradis asuva Eestimaa Kommunistliku Partei Venemaa büroo sekretär ja EKP Keskkomitee liige.

Alates 1922. aastast töötas ta Vene SFNV ja NSV Liidu Toitlustuse Rahvakomissariaadis, 19271934 ÜK(b)P Keskkontrollkomisjonis ja erinevates Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu aparaadis ning oli Riikliku Kirjastusühistuste Raamatukaubastute juhataja kohusetäitja. [3]

Strauch oli ÜK(b)P XV kongressi; ÜK(b)P XVI kongressi; ÜK(b)P XVII kongressi saadik ning 1921. aastal Kominterni III kongressi saadik.[4]

Vahistamine ja surm

Strauch vahistati 22. novembril 1937 ja mõisteti süüdi 21. aprillil 1938 NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi otsusega. Teda süüdistati "spionaažis ja osalemises kontrrevolutsioonilises organisatsioonis".

Ta lasti maha 21. aprillil 1938. aastal Moskva oblastis NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi kohtuotsuste täideviimise paigas Kommunarkas. Ta rehabiliteeriti postuumselt 1. septembril 1956. aastal.

Viited

Välislingid

No tags for this post.