Piimaühingute Keskliit "Võieksport" oli Eestis aastatel 19361940 tegutsenud keskliit, mis keskendus või ekspordile Eestist[1].

Keskliidu eelkäija oli aastatel 1911–1936 tegutsenud Piimaühingute Keskühing "Estonia", kellel erinevalt "Eesti Võiekspordist" ei olnud Eestist või väljaveo ainuõigust.[1]

Eesti eksportvõi kast

1932. aastal moodustas piimatoodete eksport Eesti üldisest ekspordist 36,3%. Seoses suure majanduskriisiga algas piima kokkuostu langus: 1 kg eksportvõi hind langes iseseisvusaja madalaimale tasemele – 1,17 krooni.

1934. aastal võttis Riigikogu vastu võihinna kindlustamise seaduse[2], millega kindlustati võitootjaile 1 kilogrammi või hinnaks 1,50 krooni. Võeti vastu piimaseadus[3] ja 1934. aasta 5. detsembril otsustas Vabariigi valitsus anda 1935. aastaks või väljaveo load viiele eksportöörile: P. K. "Estoniale", Eesti Piimaühisuste Liidule, aktsiaseltsile Rotermanni tehased ning ettevõtetele C. F. Gahlnbäck ja J. Puhk & Pojad.[4]

1936. aasta või väljaveo korraldamise seadusega[5] moodustati juriidilise isikuna Piimaühistute Keskliit „Võieksport”, millele anti või väljaveo ainuõigus.

Näiteks 1937. aastal eksportis keskliit 13 180 tonni võid, mille rahaline väärtus oli 22,5 miljonit krooni.[1] Eesti koguekspordist moodustas see üle viiendiku.[1] Peamised sihtriigid olid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (62,7%) ja Saksamaa (36,9%).[1]

Piimaühingute Keskliidu "Võieksport" keskmeierei[6] varustas piima ja piimasaadustega umbes 90% Tallinna elanikest.[7]

Keskliidu juhatuse esimees oli August Reinart.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 EE 12. köide, 2003: 683.
  2. RT 1934;13
  3. RT 1934; 56
  4. Postimees (1886-1944), nr. 334, 6 detsember 1934
  5. RT 1936; 30
  6. Tallinna uus keskmeierei, Ühistegelised Uudised, nr. 2, 15 jaanuar 1937
  7. Albert Irs — 95, www.eesti.ca, 05 Sep 2003
No tags for this post.