Bundeswehr on Saksamaa Liitvabariigi relvajõud. See jaguneb harudena maaväeks, mereväeks, õhuväeks, Ühendatud toetusteenistuseks, Küber- ja informatsiooniruumiks, Ühendatud meditsiiniteenistuseks ja Bundeswehri haldusteenistuseks.
Ajaloost
1950. aastal oli muutunud maailmapoliitilise olukorra tõttu ette näha, et ka Saksamaa Liitvabariik peaks omama kaitsevõimet. Selle tõttu said uueks alguseks üles otsitud endise Wehrmachti ohvitserid ülesande töötada välja uute Saksa relvajõudude moodustamise põhimõtted. Kõige raskem küsimus oli, kuidas siduda omavahel relvajõududes vältimatu hierarhiline kord, käsk, kuulekus ning liberaaldemokraatlik põhiseadus. Endistest Wehrmachti ohvitseridest komisjon koostas 1950. aasta oktoobris Eifelis Himmerode kloostris dokumendi „Sõjalise eksperdikomisjoni memorandum Saksa väekontingendi moodustamise kohta riikideüleste relvajõudude raames Lääne-Euroopa kaitseks“. Edaspidi Himmerode memorandumina tuntud dokumendi viiendas peatükis, mis käsitleb relvajõudude „sisestruktuuri“, käsitleti poliitilisi, eetilisi ja kasvatuslikke ülesanded. Selles rõhutati kohustusi nii omaenese isamaa kui ka Euroopa ees.[2] Bundeswehr asutati 12. novembril 1955. Bundeswehri arengut käsitletakse kahe perioodina: aastatel 1955–1990 (Külm sõda, mis lõppes Saksamaa ühinemisega) ja alates aastast 1990 kuni tänapäevani.
2000. aastal asutati ühendatud toetusteenistus.[3]
Muudatused alates 2022. aastast
2022. aastal moodustati Bundeswehri territoriaalne väejuhatus, mille ülesandeks sai ametiabi kriiside korral ja riigi territooriumi kaitse korraldamine.[4] 2023. aastal moodustati uus Luure ja mõju väejuhatus asukohaga Daunis ja Informatsioonitehnika teeninduse väejuhatus Rheinbachis.[5] 2024. aasta aprilli alguses teatas kaitseminiteerium järgmiste reformide kavatsustest: 1) territorialne väejuhatus (siseriiklik) ja operatsioonide väejuhatus (välisoperatsioonid) liidetakse üheks Bundeswehri operatsioonide väejuhatuseks (OpFüKdoBw); 2) Küber- ja informatsiooniruumist (CIR) saab maa-, lennu- ja mereväe kõrval eraldi väeliik; 3) toetus- ja meditsiiniteenistuse ühendamine.[6]
Organisatsioon
Bundeswehri tegevust juhib ja kontrollib Saksamaa kaitseministeerium.
Juhtorganid
Bundeswehri territoriaalne väejuhatus
Bundeswehri operatsioonide väejuhatus
Ühendatud toetusteenistuse väejuhatus
Küber- ja informatsiooniruumiteenistuse väejuhatus
Koosseis
| Struktuuriüksus | Saksa keeles |
|---|---|
| Maavägi | Heer |
| Merevägi | Marine |
| Õhuvägi | Luftwaffe |
| Ühendatud toetusteenistus | Streitkräftebasis |
| Ühendatud meditsiiniteenistus | Zentraler Sanitätsdienst |
| Küber- ja informatsiooniruum | Cyber- und Informationsraum |
Õppeasutused
Bundeswehri Juhtimisakadeemia
Bundeswehri Sanitaarakadeemia
Bundeswehri Logistikakool
Bundeswehri strateegilise luure kool
Sisemise juhtimise keskus- Bundeswehri hariduskeskus
Ülikoolid
Maavägi
Lennuvägi
Luftwaffe Ohvitserikool
Luftwaffe Allohvitserikool
Viited
- ↑ 1,0 1,1 "Verteidigungshaushalt 2024" (saksa). bmvg.de. 01.02.2024. Vaadatud 05.02.2024.
- ↑ Dirk Freudenberg. AUFTRAGSTAKTIK JA INNERE FÜHRUNG. – Sõjateadlane, 11 / 2019. Lk. 13–14.
- ↑ Philipp Lange. Neues NATO-Kommando in Deutschland Die Streitkräftebasis als Vorbild? - Arbeitspapier Sicherheitspolitik, Nr. 10/2018. Lk. 2/5.
- ↑ Warum sich die Bundeswehr neu aufstellt (vaadatud: 16.08.2023)
- ↑ Schlanke und straffe Strukturen für schnelle Operationen im Cyber- und Informationsraum (vaadatud: 06.08.2023)
- ↑ Zentrales Führungskommando, 4 TSK, Unterstützungsbereich: Pistorius verkündet „Bundeswehr der Zeitenwende“ (vaadatud: 05.05.2024)
You must be logged in to post a comment.