Aspartaami struktuur

Aspartaam (lisaaine E-numbriga E 951) on mittesahhariidne sünteetiline magusaine, mida kasutatakse suhkruasendajana. See on suhkurust 200 korda magusam.[1]

Aspartaami sisaldavad näiteks mõned karastusjoogid (eriti suhkruvabad ja dieetjoogid), närimiskummid, piimatooted, maiustused, lauamagusained, joogikontsentraadid ja suhkruvabad mahlajoogid, jääteed ja energiajoogid, marineeritud ingver jne.[2]

See on üks teaduslikult enim uuritud toidulisaaineid.[3][4]

Kirjeldus

Füüsiliselt on aspartaam valge ja lõhnatu kristalne pulber.[1]

Ohutu päevane kogus

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) soovitusliku normi järgi on aspartaami ohutu päevane kogus iga kehakaalu kilogrammi kohta 40 mg.[5] Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiameti (FDA) vastav ettekirjutus on 50 mg iga kehakaalu kilogrammi kohta.[6] Piirmäärasid mitteületavat tarbimist peetakse ohutuks.[4][6]

Täiskasvanud ei tarbi päevas tavaliselt rohkem kui 12 mg/kg ja lapsed rohkem kui 20 mg/kg aspartaami.[5]

Ameerika Ühendriikides puutuvad inimesed aspartaamiga kokku eelkõige läbi karaastusjookide.[6] Seda on põhiliseks aspartaami allikaks hinnatud ka mujal.[7] 350 ml purk suhkruvabat karastusjooki sisaldab 0,18 grammi aspartaami; seega 75 kg kaaluval täiskasvanul tuleks juua umbes 21 purki, et ületada FDA kehtestatud piirmäär.[8][9][10]

Mõju tervisele

See on vastunäidustatud ainevahetushaigust fenüülketonuuri põdevatele inimestele, kuna sisaldab fenüülalaniini.[2]

2007. aastal uuriti asjakohase teaduskirjanduse metaanalüüsis võimalikku neurotoksilisust, kuid tõendeid selle kohta ei leitud.[6]

Vastuolud kantserogeensuse üle

2007. aastal Ameerika Ühendriikide teadlaste avaldatud metauuringu järgi ei olnud seniste teadustööde põhjal tõendeid, et aspartaam oleks kantserogeenne.[6]

14. juulil 2023 avaldasid Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni juures tegutsev lisaainete ekspertkomitee (JECFA) teineteisest sõltumatult hinnangud aspartaami tervisemõjude kohta. IARC liigitas aspartaami "piiratud tõendite alusel" võimalike vähki tekitavate ainete hulka (gruppi 2B).[11][12] JECFA hinnangul ei olnud aspartaami tarbimise ja vähki haigestumise vahel veenvat seost ning otsustas mitte muuta varem määratud aktsepteeritava päevase koguse normi (0–40 m/kg kehakaalust). Pressiteates toonitati siiski vajadust täiendavate ja põhjalikumate teadusuuringute kohta.[12]

Ameerika Vähiliit märkis IARC-i klassifikatsioonide kohta, et need põhinevad tõendite tugevusel selle kohta, kas miski võib inimesel vähki põhjustada, mitte ei jaotu vähi põhjustamise tõenäolisuse järgi: "Grupp 2B on neljast grupist kõrguselt kolmas ja seda kasutatakse üldiselt kas siis, kui on olemas piiratud, kuid mitte veenvad tõendid vähi kohta inimestel, või siis, kui on olemas veenvad tõendid vähi kohta katseloomadel, kuid mitte mõlemad."[13] Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse direktori asetäitja riskihindamise valdkonnas Mari Reinik ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Marit Priinits viitasid, et ehkki mõnedes uuringutes on leitud "teatud seos" aspartaami tarbimise ja vähi tekke vahel, siis ei ole välistatud, et see seos oli juhuslik või tulenes näiteks uuringute kallutatusest, sotsiaalmajanduslikest teguritest, eluviisist või toitumisest.[2]

Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet teatas, et ei nõustu IARC otsusega, kuivõrd ameti teadlased tuvastasid IARC kasutatud allikamaterjalis puuduseid. Samuti juhtis FDA tähelepanu, et JECFA ei pidanud aspartaami ohtlikuks ega muutnud aktsepteeritava päevase koguse normi.[4]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 "Aspartame". PubChem, National Library of Medicine, US National Institutes of Health. 27. mai 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. august 2017. Vaadatud 2. juunil 2023.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 "MAABLOGI > Aspartaam meie toidulaual – kas magusaine tarbimist tuleks piirata?". Postimees. 21. juuli 2023. Vaadatud 31. juuli 2024.
  3. ↑ Jen Christensen (14. juuli 2023). "WHO declares widely used sweetener aspartame a possible cancer cause, but intake guidelines stay the same". CNN (inglise). Vaadatud 29. juuli 2024.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 "Aspartame and Other Sweeteners in Food" (inglise). Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet. 14. juuli 2023. Vaadatud 29. juuli 2024.
  5. ↑ 5,0 5,1 Jaan-Juhan Oidermaa (14. juuni 2023). "WHO kuulutas aspartaami ohutuks, kuid võimalikuks vähitekitajaks". ERR. Vaadatud 31. juuli 2024.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Magnuson BA, Burdock GA, Doull J, Kroes RM, Marsh GM, Pariza MW, Spencer PS, Waddell WJ, Walker R, Williams GM (2007). "Aspartame: a safety evaluation based on current use levels, regulations, and toxicological and epidemiological studies". Critical Reviews in Toxicology. 37 (8): 629–727. DOI:10.1080/10408440701516184. PMID 17828671. S2CID 7316097.
  7. ↑ EFSA National Experts (mai 2010). "Report of the meetings on aspartame with national experts". EFSA Supporting Publications. EFSA. 7 (5). DOI:10.2903/sp.efsa.2010.ZN-002. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2021. Vaadatud 9. jaanuaril 2011.
  8. ↑ "Aspartame and Cancer: Questions and Answers". National Cancer Institute. 12. september 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. veebruar 2009. Vaadatud 29. augustil 2011.
  9. ↑ "Artificial Sweeteners and Cancer". NCI. 29. august 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2015. Vaadatud 17. juunil 2024.
  10. ↑ "Aspartame and Cancer Risk". American Cancer Society. 6. juuli 2023. Vaadatud 17. juunil 2024.
  11. ↑ "Aspartaam hinnati tarbijale ohutuks". Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 14. juuli 2023. Vaadatud 29. juuli 2024.
  12. ↑ 12,0 12,1 "Aspartame hazard and risk assessment results released" (inglise). Maailma Terviseorganisatsioon. 14. juuli 2023. Vaadatud 29. juuli 2024.
  13. ↑ "Aspartame and Cancer Risk" (inglise). Ameerika Vähiliit. Vaadatud 29. juuli 2024.
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Aspartaam
No tags for this post.