Anna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Annen) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis. Selle pindala oli umbes 161 km².^[viide?]

Kihelkond moodustati 17. sajandi algul, varem kuulus enamik selle alasid Peetri kihelkonna koosseisu.^[1]

Alates 1738. aastast oli Paide ja Anna kirikus ühine pastor ning Anna ja Paide kihelkondade piirkonda nimetati Paide ja Anna kihelkonnaks, Paide-Anna kihelkonnaks.

Kihelkonnas paiknes seitse mõisat: üks kirikumõis, kaks rüütlimõisast peamõisat koos kahe kõrvalmõisaga ning kaks poolmõisat. Lisaks veel kolm karjamõisat.^[1]

• Anna kirikumõis (Pastorat Annen)
• Eivere (Eyefer) rüütlimõis ja Leedu karjamõis
• Korba (Korba) poolmõis, varasem Viisu kõrvalmõis
• Ojataguse (Wannamois, Oientacken), Purdi kõrvalmõis
• Pikaküla (Pitkaküll), Purdi kõrvalmõis
• Puiatu (Pojato), Purdi kõrvalmõis poolmõisa staatuses
• Purdi (Noistfer) rüütlimõis^[2] ja Mustla kõrvalmõis, Ojataguse kõrvalmõis, Võõbu kõrvalmõis, Naudja karjamõis, Saare karjamõis, Tänijala karjamõis.

• Anna vald (1916–)
• Eivere vald (1866–1892)
• Purdi vald (1866–1916)

• Anna kalmistu
• Anna kirikuaed
• Purdi mõisa kalmistu

Tänapäeval jäävad kihelkonna alad Järvamaa koosseisu, moodustades Paide linna põhjapoolse osa.^[1]

• "Kilde Anna kihelkonnast" koost. Elle Näppo (2008)
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 519–521.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 93–94.
• Hilda Kõrge. "Ajalooline traditsioon Paide ja Anna kihelkondadest 1930. a". Eesti Kirjandusmuuseum. 2008

• Anna kihelkond Eesti Entsüklopeedia
• Anna kihelkonnast Eesti mõisaportaalis