Abe Liebman (24. mai 1914 Valga – 1. november 1990 Tallinn) oli Eesti NSV ajaloolane.

Abe Liebman lõpetas Valga Gümnaasiumi ja 1939. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ja kaitses magistritöö "Ajaloolised ja kultuurilised eeldused juudi koguduste tekkimiseks ja arendamiseks Eestis"[1] juudikogukonna tekkimisest ja arengust Eestis.

Teise maailmasõja ajal viibis NSV Liidu tagalas, kus oli Kesk-Aasias saksa keele õpetaja ning teenis 8. Eesti Laskurkorpuse tagavarapolgus, õppis Jegorjevskis nõukogude töötajate kursustel[2].

Nõukogude okupatsiooni taaskehtestamise järel lülitati ajaloolaste meeskonda, kelle ülesandeks sai Eesti ajaloo periodiseeringu viimine kooskõlla Venemaa ajalooga. Oli EK(b)P Keskkomitee Vabariiklikus Parteikoolis NSV Liidu rahvaste ajaloo kateedri juhataja. 1951. aastal heideti ta välja Üleliidulisest kommunistlikust (bolševike) parteist ning vabastati töölt Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudist ja EKP Keskkomitee Vabariiklikust Parteikoolist[3].

Töötas seejärel aastatel 1951–1956 Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadis dispetšerina. NLKP-st liikmeksolek taastati 1955. aastal. Oli aastatel 1956–1990 taas EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudis vanemteadur[4], luges ka TPÜ-s ajalookursusi.

Tunnustus

Teoseid ja publikatsioone

  • 1924. a. 1. detsembri relvastatud ülestõus. 52. raamat sarjast Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing. Eesti Riiklik Kirjastus 1950
  • Loengumaterjal teemal: Eestimaa kommunistliku partei esimene kongress, Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing. Kirjastaja:Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing, 1957, ISBN 9789916574706
  • Eestimaa Kommunistliku Partei I kongress. Dokumente ja materjale. Koostanud Hans Hartmann ja Abe Liebman. Toimetanud Richard Majak, Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 147 lk
  • Eestimaa Kommunistliku Partei loomise ajaloost: (veebruar 1920 - aprill 1922), Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 344 lk
  • Eestimaa Kommunistlik Partei sõjajärgse revolutsioonilise kriisi aastail. (Veebruar 1920 - detsember 1924). Partei Ajaloo Instituut, Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 172 lk[1]
  • Suure võitluse algus: Mälestusi Suure isamaasõja esimestest kuudest. Koostaja: August Pähklimägi. Partei Ajaloo Instituut, 1965, Eesti Raamat, Tallinn, 1965, 732 lk
  • Olaf Kuuli, A.Liebman, Harald Saarniit, Töörahva riigi eest. Eesti ametiühingute võitlusest aastatel 1918-1940, Eesti Raamat, 1967, 452lk
  • Muudatustest Eestimaa Kommunistliku Partei taktikas 1928.—1929. a., Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide XVII, 1968, nr 3, lk 264–279
  • Eestimaa kommunistliku partei esimene kongress, ETA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 19, 1970, nr 4, lk 22–33
  • Abe Liebman, Viktor Maamägi. Eesti töörahva võitlus riikliku liidu eest NSV Liidu rahvastega, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 21, 1972, nr. 4, lk 375–390
  • EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut 25 - NLKP Keskkomitee Marksismi-Leninismi Instituudi filiaal 1947-1972 / Институт истории Центрального комитета коммунистической партии Эстонии - филиал Института марксизма-ленинизма при ЦК КПСС 1947-1972. Autor(id): toimetuse kolleegium: Abe Liebman (koostaja), A. Panksejev, H. Lebbin, E. Orgmäe, E. Matrov, R. Majak, H. Hartmann. Kirjastus: EKP Keskkomitee Kirjastus, Tallinn, 1972, 106 lk
  • Abe Liebman, Karl Siilivask, Revolutsioon, kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis (1917-1920) II, Eesti Raamat, 1977, 568 lk
  • Sotsialistlikud revolutsioonid Eestis 1917-1940. Eesti astumine NSV Liidu koosseisu. Koostajad: Heino Arumäe, Olaf Kuuli, Abe Liebman, Edgar Mattisen, Karl Siilivask, Tallinn, Perioodika, 1986, 149 lk
  • Suur Oktoober ja Eesti. Artiklite kogumik. Koostanud Abe Liebman. Toimetanud E. Lõbu, Eesti Raamat, 1987, ISBN: 02061287, 232 lk. Sari: Töid EKP ajaloo alalt nr 12
  • Esimesest ametiühingust esimese kongressini, Eesti Raamat, 1989, ISBN: 5450000367, 164 lk

Viited

  1. ↑ Ajaloolised ja kultuurilised eeldused juudi koguduste tekkimiseks ja arendamiseks Eestis, 1937, Tartu Ülikool
  2. ↑ Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK
  3. ↑ Helen Lausma-Saar, „Enne diskussiooni võta 100 g (40°–80°)!”. Gustav Naani kolm kirja Abe Liebmanile Tuna 4/2012, lk 100
  4. ↑ Liebman, Abe - ajaloolane, EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi vanemteadur., Fotis EFA.335.0.192059

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Abe_Liebman
No tags for this post.