Aadliarmukiri, ka armukiri aadlile, oli ürik, millega Katariina II 2. mail 1785. aastal seadustas aadli eesõigused.

Sisu

Armukiri andis aadlile ainuõiguse omada maad ja pärisoriseid talupoegi, vabastas aadli teenistuskohustustest, maksudest ja ihunuhtlusest.

Aadel sai õiguse moodustada omavalitsuslikke aadlikogusid, valida kubermangu ja maakonna aadlipeamehi ning esitada valitsusele taotlusi.

Kehtivusala

Armukirja kehtivust laiendati samal aastal ka Eesti- ja Liivimaale.[1]

Viited

  1. Eesti nõukogude entsüklopeedia. Tallinn: Valgus. 1985. Lk 9.
No tags for this post.