658. Eesti Pataljon oli Eesti vabatahtlike väeosa Saksa sõjaväes aastatel 1942–1944.

658. Eesti Pataljoni tuumikuks oli 1941. aasta sügisel moodustatud 181. Eesti julgestusgrupp.

Oktoobrist 1942. aastal muudeti pataljoni eelkäijaks olnud 181. Eesti julgestusgrupp tagalateenistusüksusest rindeüksuseks ja nimetati ümber 658. Idapataljoniks (Ost-Batailon 658).

Pataljoni ülemaks olid:

• major Julius Ellandi
• kapten Alfons Rebane, 1942. aasta augustist kuni liitmiseni 20. eesti diviisiga

Pataljoni koosseisus oli 4 kompaniid. 1. kompanii ülem SS-Hauptsturmführer Valdur Raid (1900-1979 Rootsis).

1942. aasta jõulude ajal muudeti pataljoni nime veelkord, 658. Eesti Pataljoniks (Estnische-Bataillon 658).

Pataljon sai selle ülema Alfons Rebase järgi tuntuks kui Rebase pataljon. Pataljon võitles Idarindel Saksa armee Väegrupp Nordi ja 18. armee alluvuses Teises Laadoga lahingus. 1944. aasta taandumislahingutes jaanuaris ja veebruaris paistis pataljon silma koos 659. Eesti Pataljoniga arjergardis liikudes ja 18. armee taganemisteid lahti hoides.

Kaotused ajavahemikul 1. veebruar kuni 7.märts 1944.a.: langenud 15 allohvitseri ja alamväelast, haavatud 2 ohvitseri ja 61 allohvitseri ning alamväelast, haigestunud 4 allohvitseri ja alamväelast (kõik Eestist).

7.märtsil 1944.a. oli pataljoni koosseisus sakslasi: 1 ohvitser, 1 ametnik, 14 alamväelast; Eestist: 13 ohvitseri, 21 allohvitseri ja 420 alamväelast.

Kaotused märtsis 1944.a.: langenud 13 allohvitseri ning alamväelast, haavatud 1 ohvitser ja 35 allohvitseri ning alamväelast, haigestunud 1 ohvitser ja 38 allohvitseri ning alamväelast (kõik Eestist).

1. aprillil 1944.a. oli pataljoni koosseisus sakslasi: 1 ametnik, 8 allohvitseri, 4 alamväelast; Eestist: 4 ohvitseri, 15 allohvitseri ja 180 alamväelast.

Aprillis 1944 liideti pataljon 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisiga ja nimetati 47. Relvagrenaderide SS-rügemendi II pataljoniks.

• Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend‎

v r Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord tagalapiirkonna Julgestusgrupid	181.  • 182.  • 183.  • 184.  • 185.  • 186.  • 179. Eesti Põhiüksus Narvas  • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord Väegrupp Nord tagalapiirkonna 16. armee ja 18. armee tagalajulgestuse Idapataljonid Ukraina Riigikomissariaadis	660. Idapataljon  • 659. Idapataljon  • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest) 660. Eesti Pataljon  • 659. Eesti Pataljon  • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast) Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse	Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest) Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna Kõrgema SS- ja politseijuhi juures asuvale korrapolitsei ülemale alluvad julgestusdiviiside kaitse- ja politseipataljonid	37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist) 29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34.  • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini) 286.  • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist) Politseirügemendid 1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst) 2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei ja SD Eestis	1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon  • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning 300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid	Eesti Piirikaitserügement Tallinn 1. • 2. • 3. • 4. • 5. • 6. • Eesti 1. Tagavararügement
Relva-SS koosseisu kuulunud väeosad	Eesti SS-leegion Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" Eesti SS-vabatahtlike brigaad • 42. SS-vabatahtlike rügement  • 43. SS-vabatahtlike rügement 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis • 45. Relva-SS Grenaderirügement • 46. Relva-SS Grenaderirügement • 47. Relva-SS Grenaderirügement
Saksa Luftwaffe	11. öölahingulennugrupp

v r Eesti Teises maailmasõjas
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid Saksamaa  Soome  Nõukogude Liit 1940 • Sidepataljoni lahing 1941, Barbarossa plaan Idarindel • Liivamäe lahing • Mudiste lahing • Tartu ülestõus • Märjamaa lahing • Virtsu dessant • Audru lahing • Loobu lahing • Kautla lahing • Kiviloo-Perila lahing • Juminda miinilahing • Porhovi lahing • Muhu dessant • Saarte vallutamine • Hiiumaa vallutamine 1942 Idarindel • Volhovi lahing • Volhovi kott • Stalingradi lahing • Velikije Luki operatsioon 1943 Idarindel • Teine Laadoga lahing • Izjumi lahing • Hadnitsa lahing 1944 Idarindel • Irdõni metsalahing • Tšerkassõ kott • Idarindel ja Eestis • Narva lahing • Meerapalu lahing • Meriküla dessant • Putki lahing • Märtsipommitamine • Märtsipommitamine Narvas • Märtsipommitamine Tallinnas • PA Narva pealetungioperatsioon • Auvere lahingud • Sinimägede lahing • Permisküla lahing • Tartu lahing • Tamsa lahing • Mehikoorma dessant • Kärevere lahing • Pupastvere lahing • Emajõe forsseerimine • Avinurme lahing • Porkuni lahing • Kose lahing • Keila lahing • Tallinna vallutamine • Tehumardi öölahing • Vintri dessant 1945 • Kuramaa lahing • Oppelni lahing Saksa riigi ja Soome poolel • Johannes Soodla • Alfons Rebane • Harald Riipalu • Ain Mere • Valter Pedak • Hando Ruus • Oskar Ruut • Johan Pitka • Paul Laamann • Georg Sooden • Karl Talpak • Juhan Peiker • Paul Maitla • Harald Nugiseks NSV Liidu poolel • Lembit Pärn • Karl Kanger • August Vassil • Karl Allikas • Artur Saueselg • Johan Lombak • August Feldman • Nikolai Trankmann • Jaan Lukas