Valgjärv, ka Koorküla Valgjärv on järv Valga maakonnas Tõrva vallas, üks Koorküla järvedest. Valgjärv on oma kuni 26,8 m sügavusega Eesti järvedest üks sügavamaid. Järves asub kunagine Koorküla Valgjärve järveasula.

Valgjärv asub Jeti külas Koorkülast 3 km lõunas Tõrva–Härgmäe tee ääres Läti piiri lähedal. Ümbruskonda iseloomustab järvederikas künklik moreenmaastik, kus Valgjärv on Koorküla järvestiku suurim järv.

Valgjärvest põhja ja läände jäävad haritavad põllumaad, mujalt ümbritseb seda mets. Põhjakaldal on vanade kaskede allee. Kaldad on enamasti järsud, tihti liivased või kruusased. Vaid läänekallas, kus on asub lai poolsaar, on laugem ja mudasem. Kaldajoon on tugevalt liigestunud ja 3680 m pikk.

Valgjärve pindala on 44,3 ha, pikkus 1270 m ja laius 620 m. Keskmine sügavus on 8,5 m, suurim sügavus 26,8 m, olles sellega sügavuselt Eesti 7. järv. Põhjareljeef on väga muutlik, näiteks läänekalda poolsaarelt algab veealune seljandik, mida on kutsutud mõisa asemeks ja mille peal on 2–4 m, järve keskel kohati vaid 1–2 m vett. Sügavamad paigad on järve kirde- ja lõunaosas. Põhi on enamasti kõva ja liivane. Loe edasi ...

• 11. veebruaril 225 aastat tagasi sündis fotograafia pioneer William Henry Fox Talbot, kes leiutas kalotüüpia.
• 11. veebruaril 125 aastat tagasi sündis major Paul Vent, kes korraldas Otepää postmarkide väljaandmise.
• 11. veebruaril 60 aastat tagasi sündis Jaanus Nessler, kes avaldas väikese poomise õpiku.
• 13. veebruaril 80 aastat tagasi algas Dresdeni pommitamine, milles hukkus kuni 25 tuhat inimest.
• 14. veebruaril saab 70-aastaseks skulptor Jüri Ojaver.
• 15. veebruaril saab 70-aastaseks sisearhitekt Toivo Raidmets (pildil), kes erilist tähelepanu pöörab toolidele.

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.