Valeri Bezzubov (8. oktoober 1929 Estonia küla, Abhaasia – 9. märts 1991 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane. Tema sünnikuupäevaks määrati ametlikult 7. november – Oktoobripöörde aastapäev (nii on kirjas ka näiteks ENE 2. väljaande I köites 1985), ent tegelik kuupäev oli varasem, 8. oktoober.^[1]

Ta õppis 1937–1940 Estonia algkoolis, 1940–1943 Vladimirovka 7-klassilises koolis, 1943–1945 Suhhumi 2. poeglaste koolis, 1949–1950 ja Prokopjevski 2. töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1950–1955 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis.

Ta kaitses 1969. aastal kandidaadiväitekirja "Leonid Andrejev ja vene realism XX sajandi algul" (665 masinakirjalehekülge).

Ta oli 1959. aastast Tartu Riikliku Ülikooli vene kirjanduse õppejõud, aastast 1973 dotsent, 1977–1080 ka kateedrijuhataja.

1988. aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige.

Ta uuris 20. sajandi vene kirjandust, eriti põhjalikult Leonid Andrejevi loomingut. Temalt on avaldatud ka ilukirjanduslikke proosapalasid ("Lihtsad lood" – Akadeemia 2004, nr 10, lk 2213–26).

• "Kuidas sünnivad kurgaanid. Novelle nõukogude kirjanduse algaastatest", Loomingu Raamatukogu 1967, nr 44/46
• Maksim Gorki, "Kirjad kolleegidele". Tõlkinud Georg Grünberg, Eesti Raamat, Tallinn 1968
• "Vene nõukogude novell" (antoloogia, koos Naftoli Basseliga), 1974
• "Vene nõukogude kirjanduse õpik XI klassile", kaasautorid Naftoli Bassel ja Kalju Leht, Valgus, Tallinn 1976, 1978, 1980, 1982
• "Леонид Андреев и традиции русского реализма" (monograafia), Eesti Raamat, Tallinn 1984, 336 lk; sisaldab 5 peatükki: Andrejev ja Tolstoi, Dostojevski, Anton Tšehhov, Blok, Gorki

• "Maksim Gorki ja Leonid Andrejev" – Looming 1968, nr 3, lk 442–454
• "Teatrimuljed Poola moodi" – Looming 1971, nr 4, lk 616–623
• "Leonid Andrejevi retseptsioon Eestis" (koos Sergei Issakoviga) – Looming 1972, nr 3, lk 469–493
• "Tõsise teadusmehe juubel" (Sergei Issakov 50) – Looming 1981, nr 9, lk 1338–39
• "Leonid Andrejevi naer" – Looming 1983, nr 5, lk 701–707
• (pseudonüümiga Valeri Raid) "Tõeline rahvakirjanik" (Mihhail Šolohhov) – Keel ja Kirjandus 1984, nr 7, lk 426–429
• "Joie de vivre – rõõm elada" (Issaak Babel 90) – Edasi 11. 8. 1984
• "Richard Davies ja Vene Arhiiv Leedsis" – Keel ja Kirjandus 1991, lk 319–320

Valeri Bezzubov on kirjutanud saatesõnad mitme vene kirjaniku tõlketeostele: Fjodor Dostojevski ("Ülestähendusi põranda alt"), Ivan Bunin ("Suure paastu esmaspäev"), Leonid Andrejev ("Saatana päevik"), Mihhail Prišvin ("Kaštšei kütked"), Aleksander Malõškin ("Kolkarahvas"), Konstantin Fedin ("Vennad"), Vsevolod Ivanov ("Niidermaad"), Andrei Platonov ("Gradovi linn"), Juri Trifonov ("Teine elu. Maja kaldapealsel. Vanamees"), Fjodor Abramov ("Kodumaja").

"Leonid Andrejevi loominguga tutvusin esmakordselt ülikooli neljandal kursusel. Tahtsin teha temast kursusetöö ja siis ka diplomitöö, aga minu juhendaja arvas, et Andrejevist ei tohi kirjutada. Tol ajal arvati Andrejev veel kontrrevolutsiooniliste kirjanike hulka. Minus tekkis jonn, sest selline hinnang oli ilmselt ebaõiglane. Esimesed artiklid Andrejevi loomingust kirjutasingi suurel määral kirjaniku rehabiliteerimise soovist. Hiljem oli kahju uurimata teemast loobuda. Kui töö lõpuks kaitstud sai, tekkis suurem huvi 20-ndate aastate nõukogude kirjanduse vastu" (Noorte Hääl 22. 4. 1984, vt Kirjandus).

Tema tütar on tõlkija, toimetaja ja raamatukogutöötaja Katrin Raid (sündinud 1966).

• Ann Malts, "Väitekiri Leonid Andrejevi kohta" – Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 62–63
• Väino Ilus, "Suur hulk head lühiproosat" (kogumiku "Vene nõukogude novell" arvustus) – Looming 1975, nr 5, lk 867–871
• "Noorte Hääle" küsimustele vastab Tartu Riikliku Ülikooli vene kirjanduse kateedri dotsent filoloogiakandidaat Valeri Bezzubov" (rubriik "Meie sõbrad, meie tuttavad") – Noorte Hääl 22. 4. 1984, lk 2–3
• Zara Mints, raamatu "Леонид Андреев ..." arvustus – Edasi 15. 9. 1984
• Valeri Bezzubov / Aksel Tamm, Vestlused vene kirjandusest – Sirp ja Vasar 1987, nr 22–23 ja 33–34 ning 1988, nr 12, 13 ja 15
• Aivar Kull, "Vestlus Valeri Bezzuboviga 20. sajandi vene kirjandusest, rõhuasetusega 1920.–30. aastatel" – Noorus 1989, nr 10
• Ene Veiper, "Estonkast, Eestist ja vene kirjandusest: jutuajamine Valeri Bezzuboviga" – Reede 3. 11. 1989, lk 4–5
• Hando Runnel, "Valeri Bezzubovi lahkumine" – Postimees 2. 4. 1991, lk 2 ja H. Runneli raamatus "Jooksu pealt suudeldud", Ilmamaa, Tartu 1998, lk 356–360
• Aksel Tamm, "Valeri Bezzubov 1929–1991" – Looming 1991, nr 5, lk 713
• Peeter Olesk, "Sõnad, mida ta enam lugeda ei saa. Valeri Bezzubovist mõeldes" – Keel ja Kirjandus 1991, nr 6, lk 380–381 ja P. Oleski raamatus "Filoloogia tõeline tähendus", Ilmamaa, Tartu 2008, lk 263–266
• Ülle Pärli, "Valeri Bezzubov ja vene kirjandus: ei semiootik ega teoreetik, vaid kirjandusloolane" – Kultuurileht 21. 10. 1994, lk 17–18
• "Он держался на мысли и на смелости" – Вышгород 1998, nr 3, lk 201–207 – Juri Lotmani ja teiste mälestusi Valeri Bezzubovist
• Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 59, artikli autor Rein Kruus
• Aksel Tamm, "Valeri Bezzubov" – Aksel Tamme raamatus "Aga see oli üks mees: eluvisandeid", Kuldsulg 2003, lk 32–43
• Peeter Olesk, "Toimetav õpetaja" – Akadeemia 2005, nr 12, lk 2557–70; ka P. Oleski raamatus "Filoloogia tõeline tähendus", Ilmamaa, 2008, lk 373–387

• Peeter Olesk, "Õpetaja lõpuni" – Sirp 6. november 2009