Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.

Keel kujunes 10.–12. sajandil kesk-ülemsaksa murrete baasil ning sisaldas lisaks mõjusid heebrea, romaani ja slaavi keeltest. Alates 15. sajandist oli see oma idapoolses levialas slaavi keelte tugeva mõju all.

Jidiš jaguneb kahe suurema dialekti vahel:

• läänedialekt – oli levinud Saksamaal, Šveitsis, Belgias, Hollandis; praktiliselt kadus käibelt 19. sajandil, säilinud on vaid üksikud keelesaared Elsassis
• idadialekt – levinud Poolas, Leedus, Valgevenes, Ukrainas; on ametlik keel Venemaa Juudi autonoomses oblastis.

Jidiš on kirjakeel 18. sajandi algusest (algselt läänedialekti põhjal). Jidiši keele kirjutamiseks kasutatakse heebrea kirja.

Enne Teist maailmasõda oli jidiš levinud Ida-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Praegu kõnelejate arv väheneb.

Venemaal on jidiši keel kadumas, 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas seda keelt seal ainult 1683 inimest.^[1]

• jidiši kirjandus
• heebrea keel
• ladiino keel

• Jidišikeelne Vikipeedia
• Di Velt fun Yidish: Audio Stories
• Zuckermann, Ghil'ad (2014). Jewish Language Contact (Special Issue of the International Journal of the Sociology of Language 226). Berlin - Boston: De Gruyter Mouton.