Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (ka TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, TÜ VKA) on Viljandis tegutsev Tartu Ülikooli kolledž, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna suurim instituut (varem omaette kõrgkool), mis annab kõrgharidust rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes.

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia edendab ja hoiab rahvusülikooli osana eesti rahvuskultuuri. 2024. aastal õppis TÜ Viljandi kultuuriakadeemias 754 üliõpilast. Kultuuriakadeemia direktori asetäitja on õppedirektor Kadri Steinbach.

 Pikemalt artiklis Viljandi Kultuurikool

1952. aastal loodi Tallinnas Tallinna Kultuurharidusala Kool (hilisem Tallinna Kultuurharidustöö Kool), kus hakati koolitama spetsialiste raamatukogude ja kultuurimajade jaoks. 1960. aastal viidi see õppeasutus ruumikitsikuse tõttu üle Viljandisse ja nimetati Viljandi Kultuurharidustöö Kooliks. 1978. aastal nimetati kool ümber Viljandi Kultuurikooliks.^[1]

1980. aastate lõpul jõuti arusaamiseni, et ka kultuuritöötajal peab olema kõrgharidus. Et üleliidulised normid nägid ette suure koosseisuga kõrgkoole, avati Viljandis 1991. aasta sügisel uus õppeasutus, mida ei nimetatud mitte instituudiks, vaid kolledžiks. Kooli nimeks sai Viljandi Kultuurikolledž. Traditsioonilistele erialadele – raamatukogundusele, koori- ja tantsujuhtimisele – lisandus mitu uut: rahvamuusika, vokaal-instrumentaalansamblite juhtimine ja mitu teatrirakenduslikku eriala (butafoor-dekoraator, valgus- ja helirežissöör, näitejuht -teatritöö korraldaja). 2003. aastal sai Viljandi Kultuurikolledžist Viljandi Kultuuriakadeemia.^[1]

Seoses muudatustega Eesti haridusmaastikul ja juhindudes vajadusest tagada maksimaalne võimalik õppekvaliteet, allkirjastati 2005. aasta augustis Tartu Ülikooliga ühinemise leping ja õppeasutuse nimeks sai Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia.^[1]

2013. aasta juunis viidi infohariduse osakond üle Tartusse, kus see liideti Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppetooliga, muutudes seega osaks ajakirjanduse, kommunikatsiooni ja infoteaduse instituudist.

1. jaanuaril 2016 jõustunud Tartu Ülikooli struktuurimuudatuse tulemusel kuulub Viljandi kultuuriakadeemia Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda.^[1]

Akadeemia kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, mille koosseisu kuuluvad kultuuriakadeemia tegevusvaldkonna seisukohalt olulisemate tööandjate ja sotsiaalsete partnerite esindajad ning rektori määratud isik. Direktor moodustab juhatuse, kuhu peale tema kuulub õppedirektor, haldusdirektor ja arendusjuht, kes juhivad vastavaid tegevusvaldkondi. Operatiivseks juhtimiseks moodustatud valitsusse kuuluvad direktor, õppedirektor, haldusdirektor, arendusjuht ja programmijuhid.

• 2015–2020 Iñaki Sandoval Campillo
• 1. septembrist 2020 augustini 2024 Juko-Mart Kõlar

Rakenduskõrgharidusõppekavad (240 EAP, õppeaeg 4 aastat)

Etenduskunstid:

• lavastaja (päevane õpe)
• tantsuõpetaja (päevane õpe)
• näitleja (päevane õpe)
• koreograaf (päevane õpe)
• visuaaltehnoloog (valguskujundaja, videokujundaja ja dekoraator-butafoori spetsialiseerumine) (päevane õpe)
• tehniline produtsent (päevane õpe)

Kultuurharidus:

• kogukonnaharidus ja huvitegevus (sessioonõpe)
• kultuurikorraldus (päevane õpe)

Muusika:

• rütmimuusika (päevane õpe)
• pärimusmuusika (päevane õpe)
• koolimuusika (päevane õpe)
• helitehnoloogia (päevane õpe)

Pärandtehnoloogia:

• ehitus (sessioonõpe)
• metallitöö (sessioonõpe)
• tekstiil (sessioonõpe)
• ringtehnoloogia (päevane õpe)

Magistriõpe:

• Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
• Kultuuripärandi loovrakendused
• Heli- ja visuaaltehnoloogia (ingliskeelne õppekava)
• Loovprojektide juhtimine (ingliskeelne õppekava)
• Folkloristika ja pärandirakendused (ingliskeelne õppekava; haldab TÜ kultuuriteaduste instituut)

2011. aasta juunis sai valmis esimene TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste lõputööde veebiraamat – "Lõimik 2011 – Valik silmapaistvaid lõputöid", mis tutvustab ladusas ja lühidas vormis kultuuriakadeemia sõpradele ja muidu huvilistele vastava aasta lõputööde saagi põnevamaid vilju.

Studia Vernacula sari avaldab käsitööd ja pärandtehnoloogiat käsitlevaid teadustöid, et pakkuda pärandtehnoloogilisele mõttele akadeemilist foorumit. Studia Vernacula eesmärk on avaldada kõrgetasemelisi käsitööteaduslikke publikatsioone, arendades seeläbi eestikeelset teadus- ja erialadiskursust. Lisaks avaldatakse ülevaateartikleid, arvustusi ning teisi uurimuslikke kirjutisi. ^[2]

TÜ Viljandi kultuuriakadeemias on täienduskoolitusega tegeletud alates 1992. aastast. Tänaseks on Kultuuriakadeemia kujunenud oma valdkonna atraktiivseks täienduskoolituskeskuseks. Iga aastaga on täienduskoolitustel osalejate arv kasvanud. Populaarseks on kujunemas suve- ja talveakadeemiad.

Kursusi viivad läbi Tartu Ülikooli ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud ning tunnustatud kultuuri- ja haridusvaldkonna spetsialistid teistest kõrgkoolidest ja koolitusorganisatsioonidest.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia täiendusõpe korraldab koolitust järgmistes valdkondades:

• kultuurikorraldus ja huviharidus;
• pedagoogika ja andragoogika;
• kultuuridevaheline kommunikatsioon;
• seikluskasvatus;
• noorsootöö;
• simulatsiooni- ja mängumudeldus;
• tantsukunst;
• teatrikunst;
• teatrikunsti visuaaltehnoloogia;
• infoteadus ja dokumendihaldus;
• raamatukogundus ja infokeskkonnad
• džässmuusika, pärimusmuusika, kirikumuusika, muusikapedagoogika;
• rahvuslik tekstiil;
• rahvuslik ehitus.

Aadressil Posti tänav 1 / Tallinna tänav 16 asuvasse hoonesse koliti Viljandi kultuurikolledž 1997. aastal. Aastatel 1852–1868 Karula mõisnike von Helmersenide ehitatud kahekorruseline hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. 21. sajandi alguses ehitati juurde modernsem majaosa. Peahoones asuvad lisaks üldistele loenguruumidele ka eriotstarbelised õpperuumid: tantsuklassid, mitmeotstarbeline black-box'i tüüpi saal, multimeediaklass, maaliklass ja kangastelgede klass. Eesti NSV ajal oli hoone alates 1940. aastast NSV Liidu sõjaväe valduses.

2005. aasta detsembris avati muusikamaja (Carl Robert Jakobsoni tänav 14), kus asub terve muusika õppekava: helitehnoloogia, pärimus-, rütmi- ja koolimuusika erialad. Kultuuriakadeemia Muusikamaja on olulise tähtsusega mitte ainult akadeemiale, vaid ka linnale. Renoveeritud hoone asub linna südames nagu ka akadeemia peahoone. Teostumas on kultuurikvartali idee "kultuur keset linna": kõrvalhoones asub Viljandi Muusikakool ja läheduses vana Ugala teatrimaja / Koidu seltsimaja hoone.

Maja on ehitatud 1888. aastal historitsistlikus stiilis kahekorruseliseks kivist elamuks, mis algselt kuulus Viljandi kreisiülema abile parun von Wolffile. 1917. aastal asus hoones Viljandi sõjarevolutsioonikomitee. Hiljem asus hoones Sakala Partisanide Pataljoni staap ja Eesti NSV ajal kasutati seda sõjakomissariaadina. Pärast riigi taasiseseisvumist asus hoones Riigikaitse Viljandimaa osakond. Ajaloomälestisena on see kaitse all 1964. aastast.

Kultuuriakadeemia soetas endise Viljandi leivatehase hooned 2012. aasta mais.^[3] Vilmaks kutsutav maja asub peamajast mõnesaja meetri kaugusel, Viljandi turu läheduses, aadressil Turu tänav 7.

Vilma õppehoones asuvad white box, sepikoda, villakoda, palgikoda, multimeediakeskus ja auditooriumid.

• Tudengite teatripäevad (TTP) – kolmepäevane teatrifestival sai alguse aastal 2003 ja toimub igal aastal veebruaris. Üles astuvad harrastusteatritrupid Eestist ja lähisriikidest (Soome, Leedu). Teatrifestivali korraldavad kultuuriakadeemia üliõpilased.
• Tantsunädal – 29. aprilli, rahvusvahelist tantsupäeva tähistatakse kultuuriakadeemias terve nädala, mis on täis etendusi, töötube, filme ja avatud kursuseid Viljandi koolides ja akadeemias. Kursuseid juhendavad akadeemia üliõpilased, vilistlased ja õppejõud.
• Kontserdisari MADE – kontserdisari, mis sai alguse 2017. aastal eesmärgiga tutvustada laiemale avalikkusele kultuuriakadeemia rütmi- ja pärimusmuusika eriala üliõpilaste ansambleid. Kontseptsioon on lihtne: viis nädalat järjest tehakse õppejõu juhendamisel tihedat tööd, millele järgneb kontsert. Hooaja jooksul antakse kokku neli kontserti Viljandi linna eri saalides.
• Kultuurikorralduse sügiskool – iga-aastane kokkusaamiskoht kutselistele kultuuritöötajatele, üliõpilastele ja laiemalt kultuurielu kavandamisest huvitatutele. Esimene sügiskool toimus oktoobris 2020 kultuuriakadeemia mustas saalis, pärast seda on üritust korraldatud Viljandi Pärimusmuusika Aidas.
• Pärandtehnoloogia konverents – toimunud alates 2013. aastast. Konverentside sihtrühm on akadeemilisest diskussioonist ja valdkonna arendamisest huvitatud praktikud, üliõpilased, õppejõud ja uurijad. Eestikeelsed konverentsid on keskendunud pärandtehnoloogia seostele naaberteadustega.

• Viljandimaa Loomeinkubaatorid
• Eesti Pärimusmuusikakeskus
• Viljandi pärimusmuusika festival
• Studia Vernacula
• Kultuuridessant
• Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia segakoor

• Kultuuriakadeemia koduleht