Otto Krusten (õieti Krustein, pseudonüüm Raudnõges; 18. juuni 1888 Muraste – 23. veebruar 1937 Tallinn) oli eesti karikaturist.

Sündis Muraste mõisa aedniku pojana. Õppis 1905–1907 Ants Laikmaa ateljeekoolis ja 1907–1908 ja 1911–1913 vabakuulajana Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis.

Töötas 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi Põhja-Eesti kunstikaitsetoimkonna ametnikuna. 1922–1927 töötas Tartus ajalehe Postimees toimetuses. 1924–1926 toimetas ta 1905. aastal Karl August Hindrey poolt asutatud Postimehe naljalisas Sädemed. 1922 andsid koos Goriga ja Harald Vellneriga välja ajakirja Tohuwabohu (ilmus vaid 1 nr). Aastast 1927 tegutses ta Tallinnas Päevalehe naljalisa Kratt toimetuses ja 1932–1936 oli selle ajakirja tegevtoimetaja. Ta kuulus rühmitustesse Siuru ja Eesti Kunstnikkude Rühma.

Aasta enne oma surma haigestus haigusesse, mis halvas tema mõlemad käed^[1].

Otto Krusten maeti 27. veebruaril Rahumäe kalmistule.

Oli Erni Krusteni ja Pedro Krusteni vend.

Alates 1906. aastast joonistas karikatuure ajalehtedele, satiiriajakirjadele ja albumile "Õitsituled". Lähtus Müncheni rühmituse "Simplicissimus" ja Olaf Gulbranssoni eeskujust, kujundas isikupärase stiilse ja lakoonilise joonekäsitluse. Tegi tabavalt iseloomustavaid humoristlikke šarže eesti kultuuri- ja ühiskonnategelastest.

Esines kunstinäitustel alates 1909. aastast, mil toimus tema esmaesinemine Tartus eesti kunsti näitusel. 1917. aastal Eesti Kunstiseltsi näitus. 1919 kunstiühingus Pallas, 1922 näitused Helsingis, Pariisis, Lübeckis ja Kielis, 1924. aastal toimus Tallinnas isikunäitus. 1929 Kölnis ja Kopenhaagenis. Esines ka mitmel välisnäitusel ning rahvusvahelistel karikatuurinäitustel, näiteks Saksamaal seal hulgas ka Berliinis (1930-1931) ja Stockholmis (1933) ja 1932 Põhjamaade karikatuurinäitusel.

Loonud muu hulgas ka raamatugraafikat, maale ja koloreeritud joonistusi.

• Edasi II (1906)
• Sõnumete lisa (1906)
• Meie Mats (1906–1910, 1917)
• Kuulipilduja (1906–1907)
• Meie Mats Ise (1907)
• Päevakaja (1907)
• Soolaleiba (1907)
• Sädemed (1907)
• Õnnewalaja (1908)
• Perekonnaleht (1909)
• Päevaleht (1911)
• Kilk (1912–1913)
• Sarjaja (1912–1914)
• Oma Maa II (1913)
• Vana Meie Mats (1917)
• Tallinna Teataja
• Vaba Maa
• Kratt
• Õitsituled^[2]

• Rein Loodus - "Otto Krusten", kujundaja Heinrich Valk (Kunst, 1972)

• 
  Gori
• 
  August Kitzberg
• 
  Milli Mallikas
• 
  Karl August Hindrey
• 
  Metsa vähenemine

• EKABL lk 212
• Muraste küla lugu
• Jaan Jensen, Otto Krusteni kümnenda surmapäeva puhul, Sirp ja Vasar, 1.03.1947

• Klassivahed, EKM j 153:1340 G 1669, Eesti Kunstimuuseum SA
• Vaesteball, EKM j 7327 G 7242, Eesti Kunstimuuseum SA
• Meie kubism, EKM j 9018 G 8370, Eesti Kunstimuuseum SA
• Maailma revolutsioon läheb, TKM TR 1137:1 B 301, Tartu Kunstimuuseum