"Janu" on Valev Uibopuu 1957. aastal Rootsis ilmunud romaan.

Romaani peategelaseks on teismeline tütarlaps Maria, kes põeb luutuberkuloosi. Noor uuenduslike võtetega arst otsustab ta ravi muuta, kasutades lahaseid ja rohket viibimist värskes õhus. Paranedes jälgib neiu aastaringi aias, kogeb esimest armumist ja pettumusi. Romaanile pakub raamistust sama neiu eakana, kes vaatab toonasele aastale tagasi kui kauneimale ajale oma elust.

Romaani taust on autobiograafiline: Uibopuu põdes samuti noorena luutuberkuloosi.

Romaan anti Eestis välja 1997. aastal (kirjastus Kupar).

Kirjanik ja kirjanduskriitik Karl Ristikivi pidas "Janu" Uibopuu tippteoseks ning leidis, et see on ka tema loomingu humanistlikem ja optimistlikem raamat.

• Ülo Tonts "Raamatud elu ja surma piiril". Eesti Päevaleht, 24. aprill 1997
• Ülo Tonts "Väikese maailma avarus". Õhtuleht, 26. september 1997