I üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini (vkj 18.–20. juunil) 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode.

Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt juba 1867. aastal. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist.

Laulupeo peakomitee koosnes 17 liikmest: A. H. Willigerode (president), abiesimees Johann Voldemar Jannsen, Tartu Kubermangugümnaasiumi õpetaja Jakob Hurt, füüsikateaduskonna üliõpilane Johann Mielberg, arstiteaduskonna üliõpilane Heinrich Rosenthal ja usuteaduskonna üliõpilane Carl Hohlfeld, Tartu ülikooli eksekuutor Arthur Eschscholtz (1822-1886), Tartu linnavalitsuse kantseleiametnik ja „Vanemuise” asepresident A. F. Obram, pottseppmeister A. Kordt, Tartu-Maarja köster Andreas Luig, restoraniomanik J. Ottas, maalermeister A. F. Hoffmann, majaomanikud J. Glück ja P. Lestmann, kaupmees J. Maddisson, voorimees P. Zirkel ja trükikoja omaniku Heinrich Laakmann'i poeg Carl Laakmann^[1].

Laulupeo repertuaar põhjustas samuti vaidlusi. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahva 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson ei olnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen oma repertuaarivalikusse muudatusi tegema. Jakobson laulupeole ei läinud.^[2]

Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt.

Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000.^[3]

Kirikukoraalid

• "Siionis kõik vahid hüüdvad" (algupärases kirjaviisis "Sionis kõik wahhid hüüdwad")
• "Kiida nüüd, Issandat"
• "Meil tuleb abi Jumalast"

Vene riigihümn

• "Jumal, keisrit kaitse Sa"

Vaimulikud laulud

• "Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler)
• "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner)
• "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel)
• "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann)
• "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer)
• "Issandat kiitke kõik paganad" (Brenner)
• "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven)
• "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart)
• "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer)

Ilmalikud laulud

• "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz)
• "Oh mets" (C. Häser)
• "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer)
• "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn)
• "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig)
• "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser)
• "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda)
• "Õhtu kellad" (F. Abt)
• "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius)
• "Mu meeles seisab alati" (K. Collan)
• "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid)
• "Sind surmani" (A. Kunileid)

Laulupeol osales 4 (5^[4]) orkestrit (Kursist^[5], Tsooru mõisast^[6][7], koolmeister Paul Bergmanni (1836–1913) Pupastvere küla pasunakoor^[8] Kärknast ja David Otto Wirkhausi Väägvere pasunakoor) 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.^[3].

Osalesid: lauluseltsid "Vanemuine", Kanapäält, Kolga-Jaanilt, Rannust, Tallinna "Estonia", Nigulast, Rakverest^[9], Lüganuselt, Väike-Maarjast, Tormast, Pilistverest, Türilt, Kursilt, Põlvast, Maarja-Magdaleena, Tsoorust, Amblast, Suure-Jaanist, Sindist, Voltvetilt, Tarvastust, Kuusalust, Urvastelt, Iisakut, Helmest, Torilt, Otepäält, Nõolt, Äksilt, Koerust, Viljandist, Palamuselt, Laiuselt, Halliste-Karksist, Kambjast, Rõngult, Võnnust, Kodaverest, Räpinast, Peetrist, Toilast, Rõugelt, Harglast, Vändrast, Tartu-Maarjast ning Tartu noortemeeste koor^[10].

Võistluslaulmisel anti I koht Tallinna "Estonia" koorile, 2. koht Kursi kihelkonna koorile ning 3. koht Tartu-Maarja, Palamuse, Tarvastu, Maarja-Magdaleena, Jõhvi, Koeru ja Peetri kooridele. Orkestritest tunnistati parimaks Väägvere mängukoor^[11].

• "Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 15.05.2018.

• Eestirahva 50-aastase Jubelipiddo-Laulud. Tartus, 1859
• Programm piddo-lauljatele Eesti surel rõmolaulopiddul Tartus, 17. – 21. Junil 1869 (Digitaalselt)
• Carl Gustaf Svan: Matkahawannoita Wiron ja Liiwin maalta. 1870 (Digitaalselt)
• Pál Hunfalvy: Reis Läänemere provintsides, Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2007 (ungari keeles „Utazás a Balt-tenger vidékein" 1871, saksakeelses tõlkes „Reise in den Ostseeprovinzen Russlands" 1874)
• Heinrich Rosenthal: Kulturbestrebungen des estnischen Volkes während eines Menschenalters (1869–1900), Reval: Cordes & Schenk, 1912, lk. 51
• Arro, Elmar (1933). Geschichte der estnischen Musik, Band I. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv. Lk 115–120, Der Fall Kunileid.
• Rudolf Põldmäe: Esimene eesti üldlaulupidu. Tallinn, 1969

• [1]

v r Eesti laulu- ja tantsupeod
Üldlaulupeod	I (1869) · II (1879) · III (1880) · IV (1891) · V (1894) · VI (1896) · VII (1910) · VIII (1923) · IX (1928) · X (1933) · XI (1938) · XII (1947) · XIII (1950) · XIV (1955) · XV (1960) · XVI (1965) · XVII (1969) · XVIII (1975) · XIX (1980) · XX (1985) · XXI (1990) · XXII (1994) · XXIII (1999) · XXIV (2004) · XXV (2009) · XXVI (2014) · XXVII (2019) · XXVIII (2025)
Üldtantsupeod	I (1934) · II (1939) · III (1947) · IV (1950) · V (1955) · VI (1960) · VII (1963) · VIII (1965) · IX (1970) · X (1973) · XI (1975) · XII (1981) · XIII (1985) · XIV (1990) · XV (1994) · XVI (1999) · XVII (2004) · XVIII (2009) · XIX (2014) · XX (2019) · XXI (2025)
Noorte peod	I (1962) · II (1967) · III (1972) · IV (1977) · V (1982) · VI (1987) · VII (1993) · VIII (1997) · IX (2002) · X (2007) · XI (2011) · XII (2017) · XIII (2023)
Muud laulupeod	Gaudeamus · Eestimaa Laul • Öölaulupidu · Laulusillad · Põhja- ja Baltimaade Koorifestival · Märkamisaeg · Punklaulupidu · Järjepidevus
Meeste tantsupeod	Esimene Eesti meeste tantsupidu · Elementaalne · Meeste tantsupidu KOLM · Meeste tantsupidu 4 venda
Naiste tantsupeod	I Eesti naiste tantsupidu · II Eesti naiste tantsupidu · III Eesti naiste tantsupidu