Hans-Voldemar Trass (2. mai 1928 Tallinn – 14. veebruar 2017[1]) oli eesti botaanik (lihhenoloog), Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1975).
Elukäik
Ta lõpetas aastal 1947 Tallinna 10. Keskkooli ja aastal 1952 Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina, järgnes samas aspirantuur ja kandidaadiväitekirja kaitsmine 1955. aastal teemal „Lääne-Eesti madalsoode floora ja taimkate“. Doktoriväitekirja „Eesti lihhenofloora analüüs“ kaitses H.-V. Trass 1969. aastal V. Komarovi nimelise Botaanika Instituudi juures Leningradis.
1955. aastal algas H.-V. Trassi töö õppejõuna Tartu Riikliku Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri (hilisem nimetus botaanika ja ökoloogia instituut) õppejõuna. Aastatel 1956–1991 oli ta instituudi juhataja ning kuni emeriteerumiseni 1994. aastal samas kateedris erakorraline professor.[2] Ta on olnud Eesti Looduseuurijate Seltsi president (1964–1973, 1985–1991).
Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks valiti ta 1975. aastal ja 1989. aastal nimetati Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks.[3]
Teadustegevus
H.-V. Trassi teadusuuringud on käsitlenud üldbotaanikat, geobotaanikat, taimeökoloogiat, taimegeograafiat, lihhenoloogiat ja bioloogia ajalugu. Ta juhendas kümneid diplomi- ja kandidaaditöid, välipraktikaid ja ekspeditsioone, pidas loenguid ja lühikursusi paljudes välismaa ülikoolides. Hans-Voldemar Trass tõstatas Eestis loodus- ja keskkonnakaitse probleeme. 1968. aastal lõi ta lihhenoindindikatsioonilise meetodi õhukeskkonna saastatusastme määramiseks ning 1999. aastal meetodi põlismetsade seisundi määramiseks. 1976. aastal koostas ta maailma esimese täieliku ülevaate taimkatteteaduse ajaloost ja arengusuundadest.[2]
Tema publikatsioonide arv ulatub kuuesajani.[2]
Kirjanduslik tegevus
Hans Trassilt on ilmunud luuletusi (Looming 1974, nr 5), reisikirju, publitsistikat ning memuaariraamat "Üksi ja ühes. Mnemograafia" (Ilmamaa, Tartu 2002, 256 lk), mis sisaldab ka luulepõimikut.
2010. aastal ilmus publitsistikakogumik "Hellrange loodus ja inimene" (artikleid aastatest 1970–2007, Ilmamaa, 356 lk).
Isiklikku
Tema tütar esimesest abielust on Riina Kütt. Tema teine abikaasa oli näitleja Raine Loo, nende poeg on helilooja ja organist Toomas Trass.
Tunnustus
- 1976 K. E. von Baeri mälestusmedal
- 1988 Eesti Teaduste Akadeemia medal
- 1991 Eesti Looduseuurijate Seltsi aupresident
- 1996 Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadustöö eest lihhenoloogia vallas
- 1996 Tartu Ülikooli suur medal[4]
- 1997 Venemaa Loodusteaduste Akadeemia välisliige[2]
- 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk[5]
- 2006 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
- 2008 Tartu Ülikooli aumärk[6]
- 2009 Eerik Kumari looduskaitsepreemia
Viited
- ↑ Suri akadeemik Hans-Voldemar Trass Tartu Postimees, 14. veebruar 2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Hans-Voldemar Trass Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel.
- ↑ Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 124-125.
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
Kirjandus
- "Meie sõbrad, meie tuttavad" (intervjuude kogumik), III köide, Tallinn 1980, lk 32–41
- Erast Parmasto, "Üks nõmmelõokese laulu saatel elatud elu" (raamatu "Üksi ja ühes" arvustus) – Akadeemia 2002, nr 6, lk 1303–08
Välislingid
- Hans-Voldemar Trass Eesti TA kodulehel
- Aivar Kull, "Akadeemik Trassi ökoloogiline süüme" (raamatu "Üksi ja ühes" arvustus – Postimees 17. mai 2002 (ilmunud ka A. Kulli raamatus "Kulli pilk", Tartu 2005, lk 298–299)
- Peeter Künstler, "Akadeemiku mälu" (raamatu "Üksi ja ühes" ja Uno Mereste raamatu "Toimunust ja kaasaelatust" 1. osa arvustus) – Eesti Ekspress 23. oktoober 2003, lk B9
- Hans Trass Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
