![](https://i0.wp.com/s.err.ee/photo/crop/2025/02/03/2716370h7243t24.png?w=640&ssl=1)
Kui ta lõpuks kooli läks, oli selleks Rakvere reaalgümnaasium. Õppida talle väga ei meeldinud, küll aga meeldis talle vasaku käega joonistada. 13 aastat hiljem sai selgeks, mida Kotli joonistas – ta projekteeris sedasama koolimaja ümber. Oli aeg funktsionalismiks!
Vahepeal käis ta muidugi Danzigis arhitektuuri õppimas, enne seda sai aga aasta Pallases olla, nagu kõik korralikud kunstnikud. Kui ta Eestisse tagasi tuli, olid kehvad ajad. Sõda oli lõppenud, majandus oli languses, aga samas oli vaja ehitada ja meie president Pätsul oli idee – kodud kauniks, fassaadid uhkeks ning esinduslikuks!
“Pätsi esinduslik Eesti on suhteliselt kas Kotli projekteeritud või ma julgen ka väita, et kureeritud. Ta andis selle kammertooni, kuidas Pätsi esinduslikku arhitektuuri teha,” lausus arhitektuuriajaloolane Mart Kalm.
Ja muidugi oli Kotli see, kes konstrueeris presidendile lossi. Päts ise kutsuti peagi pikemaks ajaks sügavale Venemaale, kuid Kotli jäi. Oli vaja üles ehitada Estonia, kuid juugendmotiive taastada ei saanud, sest need tähistasid nüüd maitsetust ja dekadentsi. Uusklassitsimi sugemed aga jäid. Kotli riputas ka lava kohale kirja, et kunst kuulub rahvale. Mõned vaatasid sellele viltu, et seda ütles ju Lenin.
“19. sajandil tuleb tsiviilühiskond. Kunst ei ole enam ainult valitsejate ja kiriku oma, vaid kunst kuulub tõesti kõigile. Ega siis see oluline loosung, 19. sajandi edumeelsuse sümbolloosung ei ole selles süüdi, et mingisugune Lenin seda ka kasutanud on,” sõnas Kalm.
Kotli tegigi oma hooneid rahvale. Selle suurimaks tõestuseks on laululava. Sellist rahvast ühendavat kaart polnud siinmail keegi varem näinud.
“Siit tuleb välja Kotli suurus. 1950-ndate lõpus, olukorras, kus pärast stalinismi peaaegu keegi eestiaegsetest arhitektidest ei suutnud selga uuesti sirgu lüüa, siis Kotli teeb laululava,” rõhutas Kalm ja lisas, et laululava oli tohutult innovaatiliselt projekteeritud.
*
Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.
![](https://i0.wp.com/s.err.ee/photo/crop/2025/02/03/2716370h8deat4.png?w=640&ssl=1)