Soome väljaanne Iltalehti intervjueeris Helsingis Töölös asuva majaühistu juhatuse esimeest, kes on mures rottide arvukuse suurenemise pärast piirkonnas. Tema sõnul ei tee linn piirkonna jäätmekäitluse kordategemiseks piisavalt.
Meie kanalisatsioonis on tonnide kaupa kahjusid ja me maksame kahjuritõrje eest igal aastal tuhandeid eurosid, märkis ta.
Rotid närivad läbi kanalisatsioonitorusid ja muid majaühistute struktuure, rääkis ta. Ta saatis pilte ka ümbruskonnast. Lohakas prügi ja toidujääkide koristamine tänaval pakub rottidele häid võimalusi.
Mehe saadetud e-kirjadest selgub, et ta on suhelnud linna keskkonnateenistustega. Esimese meili saatis ta juba aastal 2022. Linnal kulus esimesele teatele vastamiseks 11 kuud. Linn vabandas meilis järjekorra pikkuste pärast.
Kortermaja lähedal asub Hietaniemenkatu teeninduskeskus, mis on mõeldud Helsingi kodutute jaoks. Keskuse elanikud jätavad prügi ja toidujäägid maha. Kes selle eest vastutab, jääb selgusetuks.
Aga meie jaoks pole probleemiks kodutud, vaid see, kuidas linn korraldab jäätmekäitlust ja piirkonna üldist puhtust, rääkis elamuühistu juht.
Viimasel ajal on olnud palju uudiseid rotiprobleemidest. Kahjuritõrjeosakonnast Delecon öeldi väljaandele Helsingin Sanomat, et rott oli sisenenud korterisse tualetipoti kaudu, kuigi kaas oli suletud.
Linnarotte uurinud Tuomas Aivelo rääkis, et rottide arv on linnas viimasel ajal pidevalt kasvanud. Aivelo kommenteeris eriti Helsingi Kallio linnaosa kui „head rottide piirkonda”.
Aivelo sõnul ühendab Kallio palju tegureid, mis muudavad selle rottidele heaks kohaks.
Esiteks on inimesi palju. Kallio asustustihedus on Soomes kõrgeim, mis tähendab, et seal on palju toitu tänaval ja prügikastides olevate jäätmete näol, märgib ta.
Helsingi linna keskkonnakaitsest öeldi, et Töölöt ei ole viimastel aastatel Helsingi rottide alana esile tõstetud.
Töölö ja Töölönlahti piirkonnas on olnud ja on ka praegu ehitus- ja teeobjektid, mis võivad mõjutada rottide liikumist piirkonnas.
Helsingi linn teatas e-kirjas, et rottide ja muude kahjurite tõrje on kinnistu omaniku või valdaja kohustus. Niisamuti kuulub koha puhtana hoidmine alati vastava kinnistu vastutusele.
Linna avalike ruumide kanalisatsiooni eest vastutab Hoonete ja avalike alade talitus.
Tegevuse iseloom ei vabasta ettevõtet (Hietanienmenkatu teeninduskeskus) ega kinnistu omanikku keskkonna puhtuse või kahjuritõrje eest hoolitsemata jätmisest, vastab Helsingi linn.
Tervisekaitseseadus kohustab ettevõtteid teostama enesekontrolli. Enesekontrolli all mõeldakse enda tegevuse ja selle riskide tundmist ning riskide maandamist. Tervisekaitseseaduse järgses enesekontrollis on tähelepanu keskmes tervisekahjustusi tekitavad riskid. Häirivate ja kahjuritega loomade ning jäätmekäitlusega seotud riske tuleks enesekontrollis kirjeldada ja nendeks valmistuda.
#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}