Tallinna raamatukogud ostavad aastas raamatuid ja ajakirju 800 000 euro eest. Tallinna abilinnapea Kaarel Oja ütles, et linn on valmis puudujääki kompenseerima lisaeelarvest.
“Meil ei ole täna lisaeelarvet tegemisel. Teame, et probleem tekib. Õnneks ei ole see ajakriitIline, sest raamatukogudel on eelarverida olemas, see on pidev rutiinne tegevus. Küsimus on selles, et me ei jõuaks olukorda, kus aasta viimastel kuudel uudiskirjanduse jaoks eelarvet pole, tahame seda vältida. Meil on aega seda teha,” rääkis Tallinna abilinnapea Kaarel Oja.
Narva Keskraamatukogu direktor Maritsa Ort kinnitas, et nemad saavad vaatamata kärbetele hakkama.
“Meie elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestikeelne uudiskirjandus on meil kõik olemas ja me saame selle rahaga hakkama. Sel aastal on meil riigipoolset toetust kümme protsenti vähendatud, see on 8000 eurot. Meie saame sellega hakkama,” lausus ta.
Kirjastuste liidu andmetel tõusis raamatute omahind läinud aastal keskeltläbi viis protsenti. Ka see suurendab auku uute raamatute ostmisel.
“Loodame et ei teki suurt auku. Oluline [on analüüsida], mida soetada, mitmes eksemplaris ja mida loetakse, et ei soetataks [teavikuid], mida ei kohalikul tasandil vaja. Peame iga kriisi ajal mõtlema, mida pakume ja kuidas koostööd teeme, et lugeja saaks raamatu ka rasketel aegadel kätte,” sõnas kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm.
Rahvusraamatukogu e-laenutuskeskkonna Mirko e-väljaannete soetamise toetus suurenes teavikutoetuse arvelt 50 000 euro võrra. Läinud aastal laenutati Mirkost pea veerand miljonit korda.
