Portaal Uued Uudised vahendab ühe sotsiaalmeediapostituse, mis oma lihtsuses räägib selgelt ära, miks Eesti on oma arengutes nii takerdunud.
“Juhtusin reedel kuulama Vikerraadiost Anvar Samosti intervjuud Heido Vitsuriga. Väga huvitav, asjakohane ning paljut viimase 13 aasta kohta selgitav. Eriti majanduse ja rahanduse seisukohalt.
Tore oli kuulda, et Samost kasutas 20. augusti puhul nimetust “iseseisvuse taastamise päev,” mida see faktiliselt ka on. Aga mida huvitavat ja mõtlemapanevat oli kuulda? Kõigepealt see, et Leedu, kes 90ndate alguses oli meist kõvasti oma majanduse näitajatelt maas, on nüüdseks meist vaat et püüdmatult elatustasemelt eest ära libisenud.
Nii oleme meie viimaste valitsus(t)e geniaalsel juhtimisel elatustasemelt Euroopa keskmisest maas 16%, Leedu kusagil 4-5% . Milles see väljendub? Eelkõige tarbijahindades. Miks? Kas vanasõna “Tark ei torma” on järjekordselt kinnitust leidnud?
Meie eelviimaste valitsuste juhtnaine oli huvitet ju ainult välismaalt tulevast kiitusest ja autasudest, mis tema isiku ümber käis, rahvas oli tema jaoks hoopis midagi teise- või kolmandajärguliseks objektiks.
Huvipakkuv oli ka EEKi kasutuselevõtu teema, kus DEM seoti EEKiga suhtega 1:8, kuigi väidetavalt oli võimalus seda ka rahvale circa 3 korda soodsama kursiga teha. Omaette mõtlemapanev oli ka teada saada, et Siim Kallas kui Eesti Panga pealik sõitis IMFi sakstega USAsse kohtuma ihuüksinda! Minu arvates jutt sellest, et suurema delegatsiooniga sinna sõit jäi finantside taha, ei päde. Mõtlemise koht.
Omaette lugu oli majandusteadlase seisukoht laenude võtmisest, mida meie reformivalitsus ei pea õigeks, sest oluline on tulude ja kulude tasakaal. Jutt sellest, et laenu maksavad tagasi meie järeltulevad põlvkonnad, on jama, muidugi kui seda laenu ei väärindata, vaid lihtsalt maha juuakse või kasiinos maha mängitakse.
Laenu võtmine Rail Balticu ehitamiseks oleks ju sel juhul samuti toladus, kuigi kui ta ükskord võib-olla valmis saab, siis saavad sellest kasu just lapselapselapsed. Ehk? Samas kõik jõukad riigid võtavad julgelt laenu suurte objektide ehitamiseks, samuti ärimehed uute projektide rakendamiseks. Aga meie reformarite valitsus muliseb seda mantrat, et eelarve olgu tasakaalus.
Sel ajal kui oli õige aeg majandust arendada, nagu tegid nupukamad riigid, ka meie naabrid, siis tiksus meie valitsus paigal, imetles naba ja tegeles peenhäälestamisega. Käesolevaks ajaks oleme jõudnud rohehullust ja muud ajuvaba jura propageerides, ELi nõudeid idioodi järjekindlusega ja veel kraad kangemalt rakendades majandusliku kollapsini.
Ainult majanduslik diletant suudab välja mõelda, et maksudega suudetakse täita viimaste aastate kontrollimatute valitsemiskulude tekitatud tühimik riigikassas. Miks aastast 2011 kuni käesoleva ajani selline olukord riigis tekkis? Aga tuletagem meelde, kes olid siis ja on praegu valitsuses? Kes olid peaminister, majandusminister ja rahandusminister? Arvan, et kui sinna nimed paneme, siis on kommentaarid liigsed.
Muuseas, minu jaoks on siiani mõistatuseks, miks ei võiks ministeeriumite eesotsas olla oma ala spetsialistid. No mida teab Keldo sugune reformilaps majandusest või keskharidusega Tsahkna välissuhetest, rääkimata eelarvetasakaalu spetsialistist, igasse ministeeriumisse ministriks sobivast Ligist. Figaro siin, Figaro seal, tegelikult ei kusagil.”
Kalev Salumets