- aastate marksistlikku Luandasse rajatakse Nõukogude sõdurite kaasabil mausoleumi, kuhu paigutada vabariigi esimese presidendi maised jäänused. Kui aga ehitise naaberasumis hakkavad levima kuuldused, et memoriaali piirkonnas plaanitakse kõik majad õhku lasta, otsustavad kohalikud lapsed ohjad enda kätte haarata.
Raamatu lõpus on tõlkija Leenu Nigu saatesõna “Häälte ja värvide tulevärk”, mis annab ülevaate autori loomingust, romaani tegevuse ajaloolisest taustast ja keelelisest rikkusest.
Katkend
Plahvatus a?ratas isegi puu otsas tukkuvad linnud ja uimased kalad meres – karnevali va?rvidepillerkaar oli senina?gematu, punasega pikitud kollane tegi na?o, et on oranz? keset sinavat rohelist, sa?demed aimasid ja?rele taevas pikutavate ta?htede vo?imsust ja la?rm oli nagu so?jaaja MiG-lennukitel. Igatahes oli see u?ks ilus plahvatus, mis viivitas keset kaunite va?rvide mu?ra ja mida meie silmad vaatasid, et seda mitte iial unustada.
Meie, lapsed, vahtisime pa?rani silmi, kuidas taevas su?ttisid imed, otsekui oleksid ko?ik maailma vikerkaared tulnud jooksujalu meie pimeda Luanda linna katusele klaase kokku lo?o?ma.
Ku?ll mo?ni plahvatus vo?is ikka ilus olla, ja meie ammuli suud tunnistasid, et olime tummaks lo?o?dud la?rmist, mis oli joonistatud samale ko?rgusele kui linnud, kes ko?ik said sel o?o?l selgeks, et maailm on u?ks kummaline paik, kus leidub igasugu rahvusest inimesi, ja et Luandas vo?ib to?epoolest juhtuda ootamatult mida tahes.
See toimus PraiaDoBispos1, va?ljakul, kus asub bensiinijaam ja mis on kuulsa Mausoleumi2 sissepa?a?su la?hedal.
Kuna ko?ik silmitsesid valgeks sa?hvatanud taevas la?rmakaid lendlevaid va?rve, ma?rkas vaid mo?ni u?ksik, et see u?u?ratu ehitis, mille kohta vanarahvas u?tleb, et see on vertikaalne, ko?rge ja raketikujuline, see ehitis, millel oli rabatud ko?vasti tolmust to?o?d ja kus oli tegutsenud tuhat kurnatud to?o?list, oli olematusse kadumas ja sellest ja?i ja?rele vaid hallikas tolm, mille settimiseks kulus veel ilmatu aeg.
Ko?ik see juhtus minu VanaemaAgnette maja la?hedal, vanaema tuntakse PraiaDoBispos pigem VanaemaU?heksa nime all.
See oli ajal, mida suured nimetavad vanastiks.
Joonistasime VanaemaAgnette maja ees ta?navale, hiljem po?genesime veeautode eest, mis ka?isid hilisel pa?rastlo?unal tolmu rahustamas.
Va?ljak oli suur ja selle keskel asus bensiinijaam, mille u?mber oli ringtee, et veo- ja so?iduautod saaksid teha na?o, et linn on meil suur.
Seltsimees BensiiniMu?u?ja vo?is to?o? ajal palju magada, sest jaamas polnud kunagi bensiini. Ta a?rkas u?ksnes hullu MereVahu vada peale. “Nendel ta?htedel, mis a?kitselt alla kukuvad, on oma nimi: need on “kangemad ta?hed” ja see pole miskine pilves peaga sonimine, ma tean ku?ll, mida ma oma hambaid ta?is suuga ra?a?gin…”
Teisel pool bensiinijaama ehitati parajasti u?u?ratut Mausoleumi, et panna sinna tallele seltsimees president AgostinhoNeto surnukeha, mida olid viimastel aastatel tublisti palsameerinud mo?ningad sovetid, kes on vinged a?ssad inimeste sa?ilitamise kunstis, et neid oleks kena vaadata.
Ehitusplatsi taga, teispool meie va?ljakut, kus tolm kunagi pa?riselt maha ei langenudki, asus see ilus asi, mis o?petas mulle iga pa?ev, mida ta?hendab sinine – suur meri, mida tuntakse pigem ookeani nime all.
“Teie siin ra?a?gite langevatest ta?htedest, aga mina olen uurinud ko?iki angola ja kuuba keele so?naraamatuid. Kangemad ta?hed on tumeda universumi taevased na?htused, kosmiline tolm ja etseteraa… Teie, totud, ise pole te u?heski u?likoolis ka?inud!”
Meie, lapsed, naersime u?mmargusi laginaid, mida vo?is peaaegu o?hku joonistumas na?ha. Kuulates seltsimees hullu, ja?ime jahmunult ja vo?lutuna vait.
“Vo?tke teadmiseks, lapsukesed, et on olemas kaks taevast: sinine taevas kuulub meie silmadele ja lennukite ja linnukeste tiibadele. Ja siis on veel must taevas, mis on suur nagu ko?rb.”
Me peaaegu ei kartnudki MereVahtu, ta polnud kunagi kellelegi liiga teinud.
“Kangemad ta?hed on solaarsete temperatuuride to?ttu u?les sulanud ja seepa?rast kukuvad nad planeet maailma suunas. Meie planeet on el unico3, kus leidub ha-kaks-ood, et ta?hed uuesti maha jahutada. Sellised need kangemad ta?hed juba on, ja u?kskord, kui nende temperatuur on langenud, ma vannun teile, tahavad need ta?hekesed kottu tagasi minna…”
Ta la?ks minema, vedades palakaid enda ja?rel ja naerdes na?rvilist naeru, mis vo?is olla ka nutt, la?ks aina kiiremini, peaaegu joostes, keerutas oma paljaste jalgadega u?les tolmupilvi, marssis muudkui edasi, otsekui so?o?staks merre.
“Me veel na?eme, kuidas need ta?hed u?kskord emantsipeeruvad, to?usevad maast lahti ja lendavad ko?rgele taevastesse, mis magavad kaugel ja on ru?u?tatud sa?delevatesse sa?delustesse…”
Meie tolmusele verandale ilmus aeglaselt VanaemaCatarina, VanaemaAgnette o?de, ta kandis oma igaveses leinas alati musta ja tema juuksed olid valged nagu pehme puuvill.
“Kas sa ikka veel leinad, proua Catarina?” ku?sis naabrinaine ProuaLiba?nia.
“Kuni meie maal kestab so?da, o?eke, ko?ik surnud on minu lapsed.”
VanaemaNhe4 kastis taimi, po?o?said ja puid veenirega, mis ilmus meile teisipa?eviti ja neljapa?eviti. Ta kastis guajaavipuud ja viigipuud, sape-sape-puud5, roose, palmipuud ja mangopuud. Seeja?rel niisutas ta trepiastmeid ja kastis potililli.
“Lapsed, ko?ik tuppa! On aeg vo?tta o?htuoodet.”
O?htuoote aeg oli meie jaoks u?ks keeruline asi – enne lauda istumist tuli minna kaenlaaluseid, ka?si ja na?gu pesema. So?o?giks saime pool viilu leiba, pool banaani ja klaasi vett.
“Kes tahab, vo?ib ka ngonguenha‘t6 teha, aga ainult natukese suhkruga, sest see on otsakorral.”
Mo?nikord vo?tsime tee pealt kaasa guajaave vo?i mangosid, mille nahkhiired olid unustanud nahka pista. Veidi pa?rast viit pidi sovettide veeauto mo?o?da so?itma, et ta?naval ja ko?nniteel tolmu rahustada.
U?hel no?ol oli u?lesanne mootorimu?rale peale passida. Kui sovettide sohver Mausoleumis veemasinale ha?a?led sisse pani, a?rkas seltsimees BensiiniMu?u?ja u?les. See oli signaal. Hull MereVaht ilmus oma maja va?ravale, ka?es hoidis ta peenikest piitsa, mis tema sa?a?rte u?mber tuules o?o?tsus.
“VanaemaCatarina, kas on to?si, et MereVaht peab oma hoovil koerakuudis alligaatorit?”
“Vo?ib olla ku?ll,” naeris Vanaema.
“Kas alligaator mahub siis koerakuuti?”
“Kui ta on tilluke.”
Mo?nedele ajas see lugu hirmu peale, teised naersid na?rviliselt, sellal, kui me kiirustades so?ime, et uuesti o?ue minna. VanaemaAgnettet ei olnud kodus, ta oli viimasel hetkel matustele la?inud.
“Meil siin Luandas surevad inimesed ilma ette teatamata. Ta?iesti ha?bematu!” pahandas VanaemaCatarina.
Tuulepo?o?ris kergitas pa?rastlo?unast tolmu ja Mausoleumi va?ljaku lehed tantsisklesid o?hus, ilma et oleks pu?u?dnudki kuigi kaugele minna.
Seltsimees BensiiniMu?u?ja asus bensiinijaama sulgema ja MereVaht tantsis, otsekui oleks tuul pulmamuusika, ja hulk to?o?lisi, seljas sinised tu?rbid ja peas kollased kiivrid, astusid Mausoleumi peava?ravast va?lja. Mehed ko?ndisid kaelakuti, naersid, vo?tsid kiivrid peast, jo?id mo?ned o?lled, kuivatasid silmist pisarad, mille oli esile mananud tolm.
“To?o?tamine on vist hirmus igav,” arvas Pii, “ko?ik on nii rahul, kui tuleb aeg koju minna.”
Tema pa?ris nimi oli Pinduca ja hu?u?dnimeks oli olnud Pi, aga siis u?tles MereVaht, kes oli o?ppinud Kuubal palju matemaatikaid, kuni ta hulluks la?ks, et Pii vo?rdub 3,14-ga. Ehkki meie ei saanud sellest lo?puni aru, meeldis meile va?ga see nimi, milles olid numbrid ja koma kah veel pealekauba.
Ra?a?giti, et Mausoleumi ehitus on lo?pusirgel. See osa, mis oli ko?rge, hall ja tehtud ha?sti tugevast betoonist, et see kunagi kokku ei kukuks, na?gi va?lja nagu rakett ja usutavasti pidid nad hiljem selle va?rvima Angola lipu va?rvidesse, aga see vo?is olla ka Charlita va?ljamo?eldis.
“Minu isal on baar, kus to?o?lised ka?ivad o?lut ostmas. Ja tema kuuleb seltsimeeste to?o?liste juttu pealt.”
“Aga sinu isa baaris ei ole ju kunagi o?lut,” irvitas 3,14 ja meie tormasime minema, et saaks la?bi tolmupilve joosta.
Sovett tsisternautos andis signaali ja su?litas va?lja oma sovetikeelseid so?nu, mis olid va?ga imelikud ja millest midagi aru ei saanud. Seltsimees BensiiniMu?u?ja vahetas riided ja jalano?ud ja ja?i ootama, et auto terve va?ljaku ma?rjaks kastaks. To?o?lised haihtusid ja igast taeva nurgast hakkas ilmuma pa?a?sukesi. Maapind sai niiskeks ja lo?hnas ha?sti, aimates ja?rele pa?ris vihma lo?hna, kui see hoogsalt maailma kastab.
Viimane to?o?line, kes ehitusplatsilt lahkus, kel oli teistest erinev kiiver ja kes pani peava?rava tabalukuga kinni, oli sovett SeltsimeesTerehtustov, kellele meie olime pannud nime selle ja?rgi, et ta u?tles otsekui oma sovettide keeles kogu aeg “ehtust”, isegi kui oli varahommik vo?i juba pa?ris pime o?o?. Me ahvisime teda ja?rele ja lagistasime selle peale naerda.
“Ehtust, SeltsimeesTerehtustov!”
“Ehtust!” vastas tema to?siselt.
“SeltsimeesTerehtustov, kas on to?si, et Mausoleumi ehitus on peaaegu valmis?” ku?sis 3,14.
“Njet,” u?tles tema torssis ilmel.
Teisel pool va?ljakut joonistas tuul mere pinnale pilte. Charlita, paksude klaasidega prillid ninal, tuli meie juurde.
“Charlita, kas sa na?ed pa?ikest samamoodi nagu meie?” “Muidugi na?en.”
“Ja kui sa prillid a?ra vo?tad?”
“Siis ei na?e ma peaaegu midagi. Ainult plekke.”
“Ma tahaks ka kunagi neid plekke na?ha, ku?llap need on nagu vesiva?rvidega tehtud.”
Tohutu pa?ike, mis paistis va?ga la?hedal, sukeldus palavikuliselt merevette. Vahest just selle pa?rast on vesi siin Luanda randadel nii kuum. Ja lisaks tundus veel, et pa?ike oli ka?skinud tuulel maha rahuneda. Tuul ja?ttis ulgumise ja?rele ja PraiaDoBisposse ja?i ainult ma?rjaks kastetud maapind ja vaikus, milles polnud peaaegu u?ldse midagi kuulda.
“Kas VanamaNjete on?” ku?sis SeltsimeesTerehtustov.
“Njet!” vastasin mina.
“Siis jutle palun ma tule omme.”
“Kaputt, jess,” leiutas 3,14. “Mine aga mine, igavene pasatskinski!”
See oli Ha?rraTuarlese so?na, talle meeldis ko?ige ja eimillegi peale alati o?elda “pasatski”.
SeltsimeesTerehtustov la?ks minema, ta ko?ndis jalad sissepoole ja va?ga kiiresti, otsekui oleks kuhugi hilinemas. Tema auto, u?ks ilget va?rvi Niva, seisis teisel pool ta?navat. See ei la?inud kohe ka?ima, summutist pupsus ko?igepealt plahvatusi ja alles siis vo?ttis masin paigalt.
***
1 Praia Do Bispo (to?lkes “piiskopirand”) on asum Angola pealinnas Luandas.
2 President Agostinho Netole pu?hendatud memoriaal, mida rahvasuus nimetatakse ka Raketiks ja millele pandi nurgakivi 1982, lo?plikult valmis sai see 2011. Anto?nio Agostinho Neto (1922–1979) oli Angola vabastusliikumise u?ks juhtfiguure ja Angola Vabariigi esimene president. Eesti keeles on ilmunud tema luulevalimik “Pu?ha lootus”, 1980, Eesti Raamat, tlk Ain Kaalep ja Eerik Teder.
3 Ainuke (hispaania k).
4 Lu?hend nimest Agnette.
5 Graviola ehk oga-annoona.
6 Jahvatatud maniokijahu ja suhkur, mis on segatud veega.
