![](https://i0.wp.com/s.err.ee/photo/crop/2024/07/12/2469622hc2cft24.jpg?w=640&ssl=1)
Oluline reedel, 12. juulil kell 20.20:
– Donetski oblastis pommitamises hukkus neli ja sai haavata 21 inimest;
– Ukraina tahab saada luba Vene õhubaaside hävitamiseks;
– Ukraina eitas Venemaa väiteid, et kavatseb oma hüdroelektrijaamu rünnata;
– ISW: Ukraina vasturünnakud avaldavad Vene vägedele survet;
– ÜRO nõuab Zaporižžja tuumajaama andmist Ukraina kontrolli alla;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1030 sõdurit;
Donetski oblastis pommitamises hukkus neli ja sai haavata 21 inimest
Venemaa okupatsiooniväe pommitamise tagajärjel hukkus okupeeritud Donetski oblastis ööpäeva jooksul neli ja sai haavata 21 inimest, sealhulgas lapsed, teatas Ukraina politsei reede hommikul.
Politsei registreeris piirkonnas 2559 vaenlase tabamust. Vigastada sai 108 tsiviilobjekti.
Venelased heitsid Mõrnohradile viis pommi UMPB D-30SN, tappes 15-aastase poisi ja haavates kuraditosinat elanikku, sealhulgas kaht 14-aastast last.
Vene väed tulistasid Raihorodoki raketiheitjast Tornado-S, üks inimene sai surma ja kolm vigastada.
Siverskis hukkus tsiviilisik ja kaks sai haavata, Novoselivka Peršas hukkus samuti üks ja kaks sai haavata.
Sissetungijad heitsid Lõmanile kaks pommi, KAB-500 ja KAB-250 – seal sai üks inimene haavata.
Lisaks pommitas Vene vägi varahommikul kell neli suurtükkidest Leonidivkat, kus sai haavata tsiviilisik.
Ukraina tahab saada luba Vene õhubaaside hävitamiseks
Ukraina tahab, et lääneriigid loobuksid piirangutest, mis ei luba Ukrainal teha rünnakuid sügavamale Venemaa territooriumile, et hävitada õhubaase, kus hoitakse Ukrainat ründavaid lennukeid, ütles reedel Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak.
Podoljaki sõnul võetaks sihile õhubaasid, kust Vene armee lennukid teevad sihilikke rünnakuid Ukraina tsiviilisikute ja -objektide vastu.
Ukraina eitas Venemaa väiteid, et kavatseb oma hüdroelektrijaamu rünnata
Ukraina välisministeerium eitas Venemaa süüdistusi, nagu kavatseks Ukraina rünnata oma hüdroelektrijaamu ning süüdistada seejärel rünnakutes Venemaad.
“Moskva selliste avalduste tegelik eesmärk on hirmutada Ukraina ühiskonda ja tekitada segadust rahvusvahelises üldsuses ja meedias,” teatas välisministeerium.
ISW: Ukraina vasturünnakud avaldavad Vene vägedele survet
Ukraina sõjavägi üritab võtta lahinguväljal initsiatiivi piiratud ja lokaliseeritud vasturünnakutega taktikalisel tasemel, sest positsioonisõda rindejoonel on määramata ajaks lahtine, selgub USA sõjauuringute instituudi (ISW) raportist.
Analüütikud märgivad, et Lääne abivahendite jõudmine rindejoonele on võimaldanud Ukraina vägedel stabiliseerida kriitilisi piirkondi, ja Ukraina väed on alates 2024. aasta mai keskpaigast sooritanud taktikaliselt olulisi ja edukaid lokaliseeritud vasturünnakuid Põhja-Harkivi piirkonnas ja Kreminna suunas (Donetski-Luhanski piiri piirkonnas).
“Ukraina väed ei soorita veel vasturünnakuid ulatuses, mis on vajalik lahinguväljal initsiatiivi haaramiseks, kuid need Ukraina taktikalised vasturünnakud suurendavad kulusid, mida Vene väed peavad kandma oma aeglase ja vaevalise pealetungi jätkamiseks,” ütlesid ISW eksperdid.
Näiteks tõi ISW välja, et Ukraina vasturünnakud Põhja-Harkivi piirkonnas on sundinud Vene vägesid valitud üksuseid ümber paigutama kohtadest, kus need tsentraliseeritud formatsiooni kohaselt peaksid teoreetiliselt olema.
ISW täheldas ka, et Venemaa paigutas juuni keskpaigas 810. merejalaväebrigaadi (Musta mere laevastik) ja 9. motoriseeritud laskurbrigaadi (1. Donetski Rahvavabariigi Armeekorpus) taktikalise grupi Põhja-Harkivi piirkonda, samal ajal kui teised 810. jalaväebrigaadi ja 9. motoriseeritud laskurbrigaadi üksused jäid vastavalt Krõnkõ (Hersoni piirkond) ja Toretski (Donetski piirkond) lähedusse, kus nad olid juba mõnda aega võidelnud.
Lisaks hindasid ISW eksperdid hiljuti, et Vene sõjaväe juhtkond eraldab ja paigutab Vene õhudessantvägede (VDV) üksuseid kogu rindejoonel — 106. VDV diviisi 137. VDV rügemendi üksused võitlevad väidetavalt Hersoni piirkonnas, samas kui teised rügemendi üksused võitlevad Siverski (Donetski piirkond) lähedal.
“Suurema formatsiooni üksuste hajutatud paigutamine on tugev näitaja, et Vene väed hakkavad tundma Ukraina vasturünnakute survet. Rindejoon ei ole nii staatiline, kui Putin seda hindab,” seisab raportis.
ISW eksperdid lisasid, et Ukraina võimekus alustada võimsamaid ja organiseeritumaid vasturünnakuid sõltub jätkuvalt Lääne sõjalisest toetusest.
ÜRO nõuab Zaporižžja tuumajaama andmist Ukraina kontrolli alla
ÜRO Peaassamblee võttis neljapäeval vastu resolutsiooni, milles nõutakse, et Venemaa viiks kiiresti oma sõjaväe ja isikkoosseisu välja Euroopa suurimast Zaporižžja tuumaelektrijaamast ning tagastaks rajatise viivitamatult Ukrainale.
Samuti korratakse resolutsioonis assamblee nõudmist, et Venemaa viivitamatult lõpetaks oma agressioon Ukraina vastu ja viiks välja kõik väed.
Ühtlasi kinnitab resolutsioon 193-liikmelise maailmaorganisatsiooni pühendumust Ukraina suveräänsuse, iseseisvuse, ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse eest seismisel.
Resolutsioon kiideti heaks häältega 99:9, 60 riiki jäi erapooletuks ja 25 riiki ei hääletanud.
Venemaaga ühinesid resolutsiooni vastu hääletades Valgevene, Kuuba, Eritrea, Mali, Nicaragua, Süüria, Burundi ja Põhja-Korea.
Hiina, India, Lõuna-Aafrika ja paljud Lähis-Ida riigid jäid erapooletuks.
Resolutsioon väljendab suurt muret ebakindla tuumaohutuse ja julgeolekuolukorra pärast Zaporižžja tuumaelektrijaamas.
Samuti kinnitab dokument, et jaama tagastamine Ukraina täieliku kontrolli alla tagab selle ohutuse ja turvalisuse ning võimaldab Rahvusvahelisel Aatomienergiaagentuuril (IAEA) juhtida ohutuid, tõhusaid ja tulemuslikke kaitsemeetmeid.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1030 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 556 650 (võrdlus eelmise päevaga +1030);
-
tankid 8191 (+9);
-
jalaväe lahingumasinad 15 755 (+23);
-
suurtükisüsteemid 15 158 (+48);
-
mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1119 (+0);
-
õhutõrjesüsteemid 888 (+2);
-
lennukid 361 (+0);
-
kopterid 326 (+0);
-
strateegilised ja taktikalised droonid 12 035 (+26);
-
tiibraketid 2397 (+5);
-
autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 20 409 (+84);
-
laevad / paadid 28 (+0);
-
allveelaevad 1 (+0);
-
eritehnika 2543 (+8).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
![](https://i0.wp.com/s.err.ee/photo/crop/2024/07/12/2469622h4a31t4.jpg?w=640&ssl=1)