“Ma hakkasin märkama, et vee liikumine ja inimkeha liikumine surfilaua peal moodustab täiesti unikaalse tantsu või et laineid võib kirjeldada nagu muusikat, et need on võnked ja amplituudid ja sagedused ja harmoonia. Ma proovisin selle näitusega näidata seda vee liikumist, inimkehade liikumist ja surfilauda kui instrumenti, nagu muusika- või tantsuinstrumenti,” selgitas Kelu.

Mõni aeg tagasi sai teoks ka Kelu teine unistus: ta hakkas ise meisterdama surfilaudu. Näiteks on valminud surfilauad vaid Bahama erinevatest randadest leitud puidust.

Kelu lisas, et kuna rannas vedelev ajupuu on peamiselt hall, siis saab tegelikku aimu puu olemusest alles töö käigus.

“See oli nii lahe. Ma kogusin kõik plangud kokku, mis ma sain, ja siis hakkasin lõikama. See oli nagu jõulud, ah, siin on seeder, siin mahagon ja seda on nii mõnus silitada;” rääkis ta.

Viimase lihvi andis Kelu uhkele surfilauale aga juba Tallinnas. “Uimed on tehtud eestimaise jalaka koorest, mille mu sõber Andrei Jakovlev kunagi jättis tallele, kui ohvitseride maja juurest võeti suur jalakas maha.”

Näitus “Vees” Põhjala galeriis on avatud augusti keskpaigani.