Lavastaja Lembit Peterson võttis taas ette tuntud dramaturgi Ivan Võrõpajevi teksti. Seekord põhineb näidend inimeste lugudel, kes väidavad end olevat kohtunud maaväliste jõududega.

“Tema ise väidab oma eessõnas, et niivõrd pole tähtis kohtumine tulnukate või humanoididega, kuivõrd teatava sakraalse reaalsusega, mida see kohtumine inimeses esile kutsub. /…/ Ja nii nagu Ivan Võrõpajevile omane on alati soov tugevalt sõna sekka öelda maailma asjadesse ja oma nägemusliku ja fantaasiamaailma ja huumori abil anda edasi sõnumit, mis tema jaoks on oluline,” selgitas Peterson.

“Kuidas edasi anda meie kõrval olevat ja meiega koos olevat tegelikkust ja kuidas anda pilti tegelikkusest nii, et see tegelikkuse taju jõuaks nii näitlejateni kui ka vaatajateni, et see tõe tunnetus, tõe ja headuse tunnetus selles reaalsuses, mis meie kõrval on, kuidagi natukene rohkem ilmutuks,” lisas ta.