Nagu kirjutavad Madeline Hamilton ja Marcus Pearce Londoni Queen Mary Ülikoolist, on suured hitid tänapäeval palju lihtsama meloodiaga kui kolmveerand sajandi eest.
Töörühm kammis läbi kõik aastatel 1950 kuni 2022 USA Billboardi iga-aastase edetabeli esiviisikusse jõudnud lood. Näiteks käisid nende valvsa kõrva alt läbi Elvis Presley “Heartbreak Hotel”, biitlite “Hey Jude”, Madonna “Vogue” ja Lady Gaga “Poker Face”.
Nad kirjeldavad ajakirjas Scientific Reports, et hindasid iga lauluviisi juures kaheksat omadust: sealhulgas kõrgust ja rütmi. Analüüsis ilmnes, et keskmiselt on viisid muutunud lihtsamaks. Täpsemalt saab eristada kahte suuremat järsku langust aastatel 1975 ja 2000. Väiksem langus tabas viisikeerukust 1996. aasta paiku.
Siiski ei väida autorid, nagu oleks muusika muutunud lihtsakoelisemaks. Osaliselt võivad meloodiate lihtsustumise taga olla uued muusikažanrid. Näiteks võisid 1975. aasta muutuse tingida staadioniroki ja disko võidukäik. Hilisemate languste puhul võib oletada aga hiphopi mõju.
Hamilton lisab, et laulud on mõneti läinud hoopis keerukamaks. Kui aastakümnete eest mängiti pala sisse mõne pilliga, siis moodne hitt võib koosneda kümnetest helikihtidest. Võib juhtuda, et viisi lihtsus tasakaalustab helipildi enese keerukust.
Samuti võimaldab digitaalne helitöötlus üht viisijuppi sama laulu jooksul kasutada mitmeid ja mitmeid kordi. Hamilton oletab, et seegi võib viia meloodiate lihtsustumiseni.
Muutunud pole aga ainult viisid. Analüüsis ilmnes seegi, et hittlaulud on läinud nooditihedamaks. Just peale sajandivahetust lauldakse ühes sekundis rohkem noote. Kuna noodirohket meloodiat on raskem laulda, võib seegi olla üks viiside lihtsustumise põhjus.
Kuivõrd on väikesed ja lihtsad viisid levinud väljaspool USA edetabeli tippe, peab aga selguma edasistes uuringutes.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
