“Ruhnu on väga eriline selles mõttes, et Ruhnu kudumiskultuur on väga vana ja sellest on ruhnlased hoidnud väga kiivalt kinni. Nad ei ole oma kudumistöid väga muutnud. See on väga põnev ja see erineb siiski eesti kudumitest kuigivõrd, aga ta erineb ka rootsi kudumitest,” ütles Anu Pink.
Peaaegu kõik Ruhnu saarel elanud rannarootslased lahkusid sealt II maailmasõja tõttu, mis tõi hoolimata püüdlusest traditsioone elus hoida kaasa kultuurikatkestuse. Samas inspireerivad ajaloolised rõivaesemed tänast kudujate põlvkonda, kellel endal ei pruugi Ruhnuga sidet olla.
“Aga need esemed on alles ja nad räägivad oma lugu ja vaimustavad tänast kudujat. Selles kudumiskultuuris on palju selliseid tehnilisi võtteid, mida pole mujal kuskil kasutatud. Ruhnu kudumitel on vähe värvi, aga hästi palju sellist tehnilist keerukust ja varieeruvust,” ütles Pink.
Anu Pink on koostanud hiljuti ka Saara Kirjastuse poolt välja antud Ruhnu mustrite raamatu.
