Enim ehk üle 20 000 laenutuse kogus sel aastal seitse autorit: Ilmar Tomusk, Martin Widmark, Andrus Kivirähk, Marje Ernits, Astrid Lindgren, M. C. Beaton ja Robyn Carr. Üle 10 000 laenutuse kogus 19 autorit, kelle hulgas on ka kaheksa kodumaist autorit.
50 enim laenutatud teose hulgas on 28 algupärandit ja 22 tõlketeost:
Mulluste laenutuste pealt torkab silma, et eestlased armastavad krimiromaane, nii lapsed kui ka täiskasvanud. Ent see pole mitte Eesti-spetsiifiline, vaid globaalne trend.
“Praegu on otse nullist uustulnukana toppi ja maksimumisaajate hulka lennanud Siiri Julge, näiteks Ain Kütt, uued nimed, põnevad kohalikud krimikirjanikud. Kanged saare naised Katrin Pauts ja Reena Sepp on mõlemad maksimumisaajate hulgas,” ütles Autorihüvitusfondi tegevjuht Ainiki Väljataga.
Raamatute laenutushüvitiste eelarve ulatus esimest korda 1,4 miljoni euroni.
Kindlust, et ka tulevastel aastatel laenutussumma 1,4 miljoni juurde jääks, kirjanikel ei ole, sest see pole kusagile fikseeritud, kuigi juttu on sellest olnud. Kuna justiitsministeeriumis on väljatöötamisel uus autoriõiguse seadus, võiks kindlus saada kirja sinna.
“Kultuuriministeerium on teinud selle raames muuhulgas ettepaneku muuta seda seadust selliselt, et autoritele makstava laenutushüvitise summa ülempiir suureneks neljakordse Eesti keskmise brutopalga asemel kuuekordseks. Me loodame, et äkki järgmiseks aastaks me jõuame sellega ühele poole,” ütles kultuuriminister Heidy Purga.
Purga lisas, et valitsuse kärpekäärid senist 1,4 miljonit eurot kahandama ei hakka.
Täispika laenutushüvitiste tabeli avaldame lähipäevil.
