Vooranna sõnul kisub ka teda kaare alla, kuid ta on õppinud ka publikus olles laulupidu nautima. “Eks kaare all on ikka rohkem elevust ja kananahka, aga publikus on ka. See tunne on vaja iseenda sees tekitada ja ma olen ära õppinud siitpoolt laulude kuulamise ja see on samamoodi väga elev. Ilus on olla selle laulu rüpes.”
Voorand ei oska välja tuua hea koorilaulu valemit. “Ma tean, et ma olen kirjutanud lihtsalt sellist laulu, mida ma tahaks laulda. Ma olen ka erinevaid häälerühmasid saanud laulda, meesrühmadeni välja, nii et mulle meeldib lihtsalt kõiki partiisid ka ise läbi laulda. See on nii mõnus, kui laulad läbi ja kujutad ette, kuidas seal kaare all on see tunne. Ma lähen oma vaimusilmas sinna kaare alla.”
Laulupeo tunde hoidmine ka argipäeval on Vooranna sõnul lihtne. “Tuleb võtta samamoodi selliseid õhtuid iga nädal vähemalt paar tükki, kus lubada endale tunda ja nautida ilusaid kodusolemise tundeid oma perega. Kui laulupidu käib, siis me paneme olmelised küsimused korraks kõrvale. Mina kuulutaks välja ühe päeva nädalas, kus on igaühel õigus ühele laulupeole.”
