Elin Toona elu kaudu saab aimu keerulistest valikutest, mida põgenenud eestlastel tuli teha. Lavastus tugineb kirjaniku mälestustele ja autobiograafilistele teostele.

“See lugu võtab kokku midagi olulist või ütleb midagi olulist meie identiteedi ja meie olemuse kohta,” sõnas lavataja Priit Põldma.

Eelkõige on see lugu tohutust elujõust, mis hoiab inimest püsti ka kõige keerulisematel aegadel. Lavastaja Mari-Liis Lill ütles, et põgenemise ja koduigatsuse teema on päevakajaline ka praegu.

“Tookord läksid eestlased, praegu lähevad ukrainlased ja teised rahvad. Tegelikult see sama kordub meie ümber maailmas paraku ringiratast üha uuesti ja uuesti. Nüüd kuidagi korra meenutada seda justnimelt eestlase pilgu läbi, mulle tundub, et meil ühel hetkel hakkab nappima kaastunnet tegelikult, kui see juhtub kellegi teisega,” selgitas Lill.

Elin Toona jõudis lõpuks tagasi Eestisse. Mitte küll enam oma lapsepõlvekoju, aga siiski kodumaale.

“See elu, mis on nii mitmepalgeline ja millele me võime anda nii palju erinevaid värve ja nimesid, tegelikult alati kristalliseerub inimesekujuliselt ja see on ainult selle ühe inimese kujuline ja see ongi kõige suurem väärtus,” kirjeldas Elin Toona osatäitja Teele Pärn.

“Üks helevalge tuvi” etendub sellel suvel Haapsalus 14 korral.