![](https://i0.wp.com/s.err.ee/photo/crop/2024/06/18/2440448hf561t24.jpg?w=640&ssl=1)
Oluline teisipäeval, 18. juunil kell 20.44:
– Ukraina sõjaväe värbamiskeskustes nelja kuuga 7000 taotlejat;
– Ukraina ründebrigaad teatab Vene vägede pealetungist Borova külale Harkivis;
– Briti luure: Venemaa püüab ära lõigata Ukraina olulist varustusliini;
– Zelenski: Ukraina tõrjub Vene vägesid Harkivi oblastist välja;
– Venemaa ründas taas Ukrainat droonidega;
– Kiiev: Ukraina F-16 pilootide koolitamine toppab;
– Droonirünnak süütas Lõuna-Venemaal naftamahutid;
– USA kordas seisukohta Ukraina NATO liikmeks saamise osas;
– Zelenski sõnul edenevad kaitselepingud ja sõjalise abi sissevool.
Ukraina sõjaväe värbamiskeskustes nelja kuuga 7000 taotlejat
Ukraina kaitseministeeriumi värbamiskeskustesse on nelja kuuga taotluse esitanud üle 7000 inimese, teatas värbamiskomissar Oleksi Beževets, viidates ArmyInformi andmetele.
“Me mitte ainult ei anna inimestele nõu, selgitades neile millised ametikohad on saadaval,” lausus Beževets. “Me võtame ka ühendust sõjaväeosadega ja aitame inimestel pääseda soovitud üksustesse pärast registreerimist ja baaskoolituse läbimist.”
10 protsenti kõigist taotluse esitajatest on olnud naised.
Keskustes saavad inimesed konsultatsioone, neile korraldatakse intervjuusid sõjaväeosade värbajatega ja neid abistatakse värbamisprotsessi kõikides etappides. Neis keskustes töötavad ainult tsiviilisikud, kelle ülesanne on valida kandidaadile tema oskustele vastav sõjaline positsioon.
“Kui kõik sobib, suunatakse taotleja intervjuule sõjaväeüksusega. Nad saavad valida üksuse, brigaadi ja sõjalise positsiooni, võttes arvesse oma vanust ja haridust,” ütles Beževets.
Ukrainas on avatud 25 sõjaväe värbamiskeskust.
Ukraina ründebrigaad teatab Vene vägede pealetungist Borova külale Harkivis
Venemaa väed intensiivistavad rünnakuid Luhanski oblasti piirialadel eesmärgiga vallutada Borova küla Harkivi oblastis, teatas Ukraina 3. ründebrigaad 18. juunil.
Brigaad teatas oma Telegrami postituses, et Moskva väed kasutavad edasi liikumiseks tanke, FPV-droone (esimese isiku vaatega droonid) ja õhutõrjerakette. Mainiti ka keemiarelva kasutamist, kuid täpsemat infot ei jagatud.
“Rindejoon Harkivi oblastis, mis piirneb Luhanski oblastiga, on täna üks vaenlase pealetungi intensiivsemaid piirkondi,” kirjutati teates. “Okupantide vahetu ülesanne on jõuda Tšernežina ja Peršotravneve küladeni ning seejärel vallutada Borova.”
DeepState teatas, et Venemaa on koondanud küla vallutamiseks 10 000 sõdurit.
Borova oli Vene vägede poolt okupeeritud 2022. aasta märtsis, kuid vabastati hiljem samal aastal Ukraina laiaulatusliku vastupealetungi käigus Harkivi oblastis.
Nii 3. ründebrigaad kui ka DeepState teatasid, et Vene väed kannavad praegu suuri kaotusi, kuid suudavad end täiendada.
“Vaenlane saadab meie positsioonide ründamiseks terveid rühmi ja kompaniisid,” kirjutas 3. ründebrigaad. “Nende kiiret likvideerimist kompenseerib Venemaa Föderatsiooni relvajõudude täiendamine 250-400 sõduriga iga nädal.”
Brigaad kinnitas, et suudab rindejoont hoida, hoolimata vaenlase arvulisest ülekaalust ja reservide puudumisest.
Briti luure: Venemaa püüab ära lõigata Ukraina olulist varustusliini
Venemaa okupandid on tõenäoliselt võtnud kontrolli alla Novooleksandrivka küla Ukraina idaosas Donetski piirkonnas, seisab Briti kaitseministeeriumi luureuuringus, mis postitati X-i, vahendab Ukrinform.
“Venemaa väed on tõenäoliselt võtnud kontrolli alla Novooleksandrivka küla, mis asub umbes 20 km põhja pool Avdiivkast, Donetski oblastis. Piirkonnas on kogu 2024. aasta jooksul toimunud ägedaid lahinguid ning Venemaa on järk-järgult edenenud alates Avdiivka vallutamisest 2024. aasta veebruaris,” seisab teates.
Ministeerium lisas, et kontrolli võtmine Novooleksandrivka üle viib Venemaa lähemale T-05-04 tee ohustamisele, mis on üks peamisi varustusliine Ukraina vägedele ida pool.
Briti luure andmetel on väga tõenäoline, et Venemaa järgmine eesmärk on Vozdviženka küla, kuna nad püüavad tee ära lõigata ja Ukraina logistikat häirida.
Zelenski: Ukraina tõrjub Vene vägesid Harkivi oblastist välja
“Ukraina sõjavägi tõrjub järk-järgult Vene vägesid Harkivi oblastist välja,” teatas president Volodõmõr Zelenski oma õhtuses pöördumises 17. juunil.
Moskva alustas Harkivi oblastis uut pealetungi 10. mail. Neil õnnestus edasi liikuda umbes 10 kilomeetrit, enne kui Ukraina pealetungi esimesel kaitseliinil peatas.
“Meie väed tõrjuvad järk-järgult Vene vägesid Harkivi oblastist välja. Ma tänan iga sõdurit ja iga üksust selle eest, et nad täidavad oma ülesandeid, sealhulgas neid, kes täiendavad meie (vangide) vahetusfondi Vene sõduritega,” ütles Zelenski pärast sõjaväe juhtkonnalt saadud aruannetega tutvumist.
Ukraina sõjaväe andmetel on Vene väed kuuajase pealetungi jooksul kirdeoblastis kaotanud umbes 4000 sõdurit, kes on kas hukkunud või haavata saanud, vahendas The Kyiv Independent.
Venemaa kontrollib endiselt üksikuid külasid kahel eraldi suunal Harkivi oblastis. Üks neist Liptsõ küla lähedal ja teine lahingute all kannatava Vovtšanski linna lähedal.
Ukraina väed tõrjusid 17. juuni õhtuks Vovtšanskis kümme Vene rünnakut, teatas Ukraina kindralstaap. Lahingud jätkusid neljas kohas.
Rasked lahingud jätkuvad ka Pokrovski, Kurahhove, Kupianski ja Kramatorski sektorites idaosas.
Kiiev: Ukraina F-16 pilootide koolitamine toppab
Ukraina kõrge ametnik Oleksandra Ustinova ütles, et siiani on riigil koolitatud piloote vähem kui F-16 hävitajaid. Belgia, Taani, Holland ja Norra on lubanud anda Ukrainal ligi 60 F-16 hävitajat. Pole aga selge, millal Ukraina armee saab need hävitajad kasutusele võtta.
Ustinova ütles, et USA-s Arizonas on koolitatud 12 pilooti, veel 12 pilooti said väljaõppe Taanis. Kolmas koolitusprogramm, mis peaks toimuma Rumeenias, pole veel alanud, vahendas The Times.
Droonirünnak süütas Lõuna-Venemaal naftamahutid
Öine droonirünnak süütas teisipäeval Lõuna-Venemaal Azovi linna lähedal mitu naftamahutit, põhjustades suure tulekahju, teatasid kohalikud ametnikud.
Ukraina ei võtnud rünnaku osas koheselt vastutust, kuid ta on varem korraldanud sarnaseid rünnakuid Venemaa energiarajatiste vastu, väites, et need on õiglased sihtmärgid, kuna sealt tuleb kütus, mida agressorriigi armee kasutab.
“Azovis süttisid droonirünnaku tagajärjel põlema naftatoodete mahutid. Esialgsetel andmetel inimohvreid ei olnud,” ütles kohaliku Rostovi oblasti kuberner Vassili Golubev Telegramis.
Venemaa hädaolukordade ministeeriumi avaldatud videol oli näha, et mitmest naftamahutist paistis paksu suitsu ja leeke.
Leekidega võitleb üle 200 tuletõrjuja ning tulekahjuala suurus on vähemalt 3200 ruutmeetrit, kinnitas ministeerium.
Rostovi oblast asub otse Ukraina piiril ning seal asub ka Venemaa Ukraina-vastase sõja juhtimisstaap.
Russia: Oil depot fire in Azov is going strong after sunrise. https://t.co/JxBjWChDEt pic.twitter.com/LrwJV2EZ20
— Igor Sushko (@igorsushko) June 18, 2024
Venemaa ründas taas Ukrainat droonidega
Venemaa ründas ööl vastu teisipäeva Ukrainat droonidega ning Dnipropetrovskis ja Zaporižžjas kõlasid õhuhäiresireenid.
Ukraina õhujõud teatasid, et vaenlane lasi riigi suunas teele Shahedi droonid. Droone oli märgata nii Dnipropetrovskis ning ka Zaporižžjas. Õhuhäire kestis umbes kaks tundi ja lõppes teisipäeva varahommikul, umbes kell neli kohaliku aja järgi, vahendas Ukrainska Pravda.
USA kordas seisukohta Ukraina NATO liikmeks saamise osas
Ukraina saab NATO liikmeks alles pärast võitu sõjas Venemaaga, kordas esmaspäeval Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu eestkõneleja John Kirby.
Kirby sõnul on Ühendriikide president Joe Biden kindlalt veendunud, et Ukraina on tulevikus teatud etapis NATO liige.
“Kõigepealt peavad nad selle sõja võitma ja me teeme kõik endast oleneva, et nad seda teeksid,” kinnitas Kirby vastuseks reporteri küsimusele liikmelisuse väljavaadete kohta.
Zelenski sõnul edenevad kaitselepingud ja sõjalise abi sissevool
President Volodõmõr Zelenski pidas esmaspäeval järjekordse kõrgeima ülemjuhataja staabi koosoleku, et arutada siseriiklike kaitselepingute täitmise dünaamikat ja abi saamist partnerite väljakuulutatud kaitsepakettidest, edastas meediakanal Ukrinform.
Zelenski sõnul edenevad kaitselepingud ja sõjalise abi sissevool.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1230 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 528 620 (võrdlus eelmise päevaga +1230);
-
tankid 7974 (+16);
-
jalaväe lahingumasinad 15 307 (+20);
-
suurtükisüsteemid 13 959 (+32);
-
mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1104 (+0);
-
õhutõrjesüsteemid 853 (+0);
-
lennukid 359 (+0);
-
kopterid 326 (+0);
-
strateegilised ja taktikalised droonid 11 187 (+20);
-
tiibraketid 2297 (+1);
-
autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 19 031 (+40);
-
laevad / paadid 28 (+0);
-
allveelaevad 1 (+0);
-
eritehnika 2344 (+7).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
![](https://i0.wp.com/s.err.ee/photo/crop/2024/06/18/2440448h7f6dt4.jpg?w=640&ssl=1)