“Enefit Power on rehvihaket koos põlevkiviga õli tootmiseks kasutanud alates eelmise aasta suvest. Oleme läbi viinud erinevaid analüüse, sealhulgas ka õli keemilise koostise analüüse. Õli analüüsimisel oleme täheldanud, et eri laborite tulemused näitavad õli osa komponentide sisaldust erinevana. Selle põhjuseks on mõõtemetoodikate erinevus. Soovides pakkuda turule kindla ja tõendatud koostisega toodangut, viime läbi veel täiendavad õli koostise analüüsid. Oleme rehvihakke kasutamise peatanud kuni laboritest täiendavate tulemuste saabumiseni,” nentis Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola.

Vanarehvide kasutamine on Enefit Poweri sõnul osa nende pikaajalisest strateegiast ja keemiatööstuse kontseptsioonist, luues võimaluse teistes valdkondades keeruliselt töödeldavad jäätmed muuta pikas perspektiivis kasulikuks tooraineks.

“Tegemist on suure potentsiaaliga ringmajandusliku projektiga, mille sarnaste elavdamiseks ja laiemaks juurutamiseks on oluline, et regulatiivne keskkond muutuks paindlikumaks ja soodustaks seeläbi uute lahenduste turuletoomist,” ütles Vainola, kes reedel Kundas toimunud Ragn-Sellsi rehvihakketehase avamisel viitas Euroopa Liidu bürokraatiasüsteemi keerulisusele.

Eesti Energia teatas Enefit 140 seadmes rehvihakke kasutuselevõtust pidulikult 2016. aasta suvel. Kuid kolm kuud hiljem nenditi, et õlitööstuseks sobivat haket pole Eestis piisavat saadavat.

Uuele katsele mindi 2023. aastal, kui saadi rehvihakke tarnimisleping Rootsiga. See valiti Ida-Virumaa aasta roheteoks.