Euroopa Liidu liikmesriigid on leppinud kokku kahes põhilises eelarvereeglis. Liikmesriigi riigivõlg ei tohi olla suurem kui 60 protsenti selle riigist SKP-st ja eelarvepuudujääk ei tohi olla suurem kui kolm protsenti SKP-st. Viimase puhul on Eesti piiri peal.
Mullu oli Eesti puudujääk 3,4 protsenti, tänavu peaks see tänu negatiivsele lisaeelarvele tulema kolm protsenti, kuid kindel see ei ole. Kas Eesti rikub eelarvereegleid, selgub Euroopa Komisjoni raportist järgimisel kolmapäeval, 19. juunil.
“Raporti tulemus peaks olema see, kas komisjon soovitab avada ülemäärase eelarve defitsiidi protseduuri. Komisjon arvestab erinevaid tegureid, mis selle defitsiidini viisid ja selle tulemusel otsustab, kas on õigustatud protseduuri avamine või ei ole,” selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Ave Schank-Lukas.
Lihtsamalt öeldes tähendaks see, et komisjon jagab Eestile soovitusi, kuidas eelarve tasakaalu saada. Seejärel peab Eesti sügisel komisjonile esitama nelja aasta kava. Seda kava koostavad tegelikult kõik liikmesriigid.
“Nendel riikidel, kellel üldse probleeme ei ole peaks see kava näitama kuidas seda olukorda hoida, mis neil on ja teiste riikide puhul näidata ära milliste sammudega jõutakse jätkusuutliku eelarvepositsioonini,” rääkis Schank-Lukas.
Teisisõnu, algul Eesti trahvi ei saa ja ükski Brüsseli ametnik Tallinna eelarvet valitsuse eest kokku panema ei lenda. Tegelikult hakkab komisjon liikmesriigiga esmalt vaid arutama, kuidas kulutused kontrolli alla saada. Kuidas see täpselt välja näeb, on veel raske öelda.
Euroopa Liidu uued reeglid jõustusid alles 30. aprillil, seega pole ka veel praktilisi näiteid sellest, kuidas need päriselt töötavad.
“See on veidike nagu katsetus. Midagi sellist pole varem tehtud. On selge, et komisjon ei saa olla liiga tehniline ja automaatselt seda teha, nii et kui mõni number paigas ei ole, siis saad kohe trahvi. Nii see ei lähe,” ütles Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut võrdleva poliitika teadur Edgars Eihmanis.
Seega, uued reeglid peaks olema oluliselt paindlikumad. See tähendab, et näiteks kaitsekulude tõus või kaitsetööstuse toetamine võivad olla kulutused, mida on võimalik põhjendada. Selliste kulutuste tegemiseks võib olla vajalik kolme protsendi piirist üle minna.
“Komisjon on vihjanud, et nad mõistavad seda, et julgeolekule peab kulutama ja nad ei arvesta nende kulude kasvu. See oleks erladi kategooria,” selgitas Eihmanis.
Eihmanis võrdles uusi reegleid koronaapandeemia alguses kokku lepitud taasterahastu toimimisega. “Suur vahe oli selles, mis oli kirja pandud ja selles, kuidas see kõik päriselt töötas. Mitte et praktika oleks läinud tekstiga vastuollu, aga palju oli tõlgendamisruumi.”
Eesti on aga tuntud just sellepoolest, et järgib Euroopa Liidus kokku lepitud reegleid väga täpselt. Tegelikult saaks Eesti seda tõlgendusruumi soovi korral kasutada, et põhjendada suuremat eelarvepuudujääki, ütles Eihmanis.
“Kindlasti saaks Eesti vaielda, et julgeolekumure on Euroopale ja komisjonile praegu tähtis. Nii oleks võimalik sellise erandi jõul teha investeeringuid, mis tagaks Eesti julgeoleku ning tõstaks majandusaktiivsust ning tootlikkust. Näiteks, kui kaitsetööstus rajaks tehaseid relvastuse tootmiseks,” sõnas teadur.
Eesti eelarvepuudujääk on vaid napilt alla Euroopa Liidu keskmise, mis on 3,5 protsenti SKP-st.
“Suuremas pildis on praegu 11 liikmesriiki, mis seda reeglit ei täida. Eesti ei ole kõige hullemas olukorras,” tõdes Eihmanis.
Suurim puudujääk on Itaalial, 7,4 protsenti, aga suur puudujääk on ka Ungaris, Rumeenias ja Prantsusmaal. Võlakoormus on Eestil üldse Euroopa Liidu madalamaid ehk veidi alla 20 protsendi SKP-st. Kreeka võlakoormus on samas üle 160 protsendi SKP-st ning 60 protsendist kõrgem võlakoormus on veel 12 liikmesriigil. Kõik need riigid peavad nüüd tegema plaane, et võlakoormust ja eelarvepuudujääki vähendada. Kui see ei õnnestu, peaks komisjon rakendama järjest karmimaid sanktsioone.
“Kõigepealt ongi need soovitused, mis tehakse riigile, kuidas asjad kontrolli alla saada. Need ei ole avalikud, siis on võimalus need avaldada. Siis on võimalik selline samm, et riigi esindaja peab minema Euroopa Parlamenti põhjendama. See on selline ebamugav olukord, millesse võib-olla keegi ei taha sattuda. Samuti on üks võimalus see, et riigi laenamine muutub oluliselt ebasoodsamaks. Näiteks reiting Euroopa Keskpanga poolt alaneb,” loetles Schank-Lukas.
Schank-Lukase sõnul on enne trahvideni jõudmist hulk muid samme.
“Trahvide puhul nüüd ongi see mõte, et pigem need peaksid olema mõistlikumas suuruses, et neid saaks ka rakendada automaatsemalt. Varasemalt see oli väga poliitiline otsus ja need trahvid olid liiga suured, mis oleks halvas olukorras riigi olukorda niivõrd palju halvendanud, et tegelikult neid kunagi ei rakendatud, aga jah, kõige viimane samm on trahv,” ütles ta.
Uute reeglite järgi on võimalik riigile määrata trahv suurimas ulatuses 0,05 protsenti SKP-st ehk Eesti puhul oleks see suurusjärgus 19 miljonit eurot. Vanade reeglite järgi oleks võimalik olnud kümme korda suurem trahv. Komisjon loodab, et uued reeglid on piisavalt paindlikud, et neid päriselt rakendada.
“Varem neid samme oli vähem. Oligi see trahv. Riigil oli teada, et see on väga keeruline poliitiline otsus seda rakendada ja võib-olla motivatsiooni ei olnud nii suur kui komisjoni ootus on selle uue süsteemi puhul,” nentis Schank-Lukas.
Veel loodab komisjon, et kui riigid koostavad ise kavad, kuidas kulutusi vähendada, siis viiakse need ka ellu.
“Me loodame, et see suurendab riigi omandi tunnet, et see on minu kava, ma olen ise need reformid ja investeeringud ette näinud, võtnud selle kohustuse need kulud kontrolli alla saada. Siis on ka suurem motivatsioon seda niimoodi jälgida. Võib-olla on ka lihtsam seda kohandada riigisisese eelarveprotsessiga. Eestis meil on ju ka riigieelarveprotsess nelja-aastane. Peaks üsna hästi olema võimalik seda sobitada nüüd selle uue samuti nelja-aastase eelarvekava protsessiga,” ütles Schank-Lukas.
