Ajaloolase Helgi Põllo abiga tõi lavastaja Mait Joorits tegevuse üle Hiiumaa konteksti, kus meri ja sellega seotud ametid olid samuti tähtsal kohal.
“See on nagu mingisugune tagasivaade mingisugusele kadunud ajale, vanaemade ja vanaisade ajale. Selles on hästi suur siirus, tagasivaatav igatsus, lihtsus, ilu ja samas nagu põhjamaine kargus. Ilu ja valu on korraga,” kirjeldas Joorits.
Tema sõnul ei ole väga suurt erinevust selles, kuidas meri on mõjutanud Turu saarte rahvast ja hiidlasi. Seetõttu on lavastuses tõstatuvad teemad üsna universaalsed.
“Mida teeb inimese hingega see merel käimise vabaduse taju ja mis temast saab siis, kui ta enam seda vabadust mandril ei saa kogeda ja kuidas ta sellega toime tuleb,” ütles Joorits.
“See on selline väga mitmekülgne lugu. Mitmeid erinevaid žanre mahub siin tunni ja 20 minuti sisse. Me ise ütleme selle kohta, et see on selline mere muusikal,” ütles lavastuse muusikajuht ja üks osatäitjatest Marten Kuningas.
“Mere laul” etendub Hiiumaal Kõrgessaares Viscosa kultuuritehases, mis asub enam kui sajandivanuses kompleksis, kus tegutses varem aastakümneid kalatööstus.
“Mere laulu” mängitakse suvel 11 korral.
