“Tavaliselt käsitletakse Emajõge Suur-Emajõena ehk Võrtsjärvest Peipsini, aga meie Emajõgi sünnib Pühajärves, hakkab sealt kevadel voolama, läheb teele, voolab läbi Võrtsjärve, kõikide nende kohtade, mis teele jäävad, möödub ka Tartust ja talveks suubub juba suurde Peipsi järve. On see Emajõe elukaar, inimese elukaar või kogu meie ajalugu, eks need kõik osised ole seal sees ja varjatud kujul olemas,” kirjeldas lavastaja Margus Kasterpalu.
Olulisel kohal on teoses loodushelid, millele on salvestusel oma hääle lisanud ERSO orkestrandid. Laval lisanduvad erinevad elektroonilised instrumendid, löökpillid, kannel, kammerkoor Collegium Musicale ja vokaalsolist Iris Oja. Helilooja Märt-Matis Lill on kõik need erinevad kihid kokku sidunud, et tuua helisse Emajõe olemust.
“Niivõrd ürgne ja suur jõgi nagu Emajõgi on, see on mingis mõttes nii hoomamatu. Üks väga oluline märksõna on kohalolu ja atmosfäärilisus, hetkes olemine ja tundmine, et siin see jõgi on, siin ta voolab, ja mingisugusune sideme tajumine, et minul ja jõel on väga sügav seos,” rääkis Lill.
“(Minu jaoks Emajõgi) kõlab korraga püsivalt ja muutlikult. Ma arvan, et see on kõige olulisem märksõna. Ta kogu aeg muutub ja samas ta on midagi ääretult püsivat,” sõnas Lill.
Etendused toimuvad neljapäeval ja reedel Tartus Lodjakojas.
