Terras ja Kaljurand olid “Esimese stuudio” valimisdebatis üksmeelel, et Ukrainas käiv sõda läheb rohkem korda nende riikide inimestele, kes sõjale lähemal on.
Kaljurand tõdes, et ehk oleks saanud lahkuva europarlamendi koosseisu Eesti saadikud saanud rohkem oma kaugemate riikide kolleegidele olukorda selgitada. Tema sõnul on sotsiaaldemokraatide fraktsioonis sõja küsimuses olnud erinevaid seisukohti, ka neid, kes pooldavad rahuläbirääkimisi.
“Neid on, ka neid, kellega ma absoluutselt nõus pole. Nii et selleks, et sotsiaaldemokraadid seisaksid ühtselt praegu Ukraina taga, seisaksid ühtselt Vene agressiooni vastu, selle taga on väga suur töö. Mitte ainult mina ja Sven Mikser, vaid ka lätlased, leedukad, poolakad, mõned prantslased, hollandlased – need, kes saavad aru olukorra tõsidusest, on püüdnud veenda ka neid, kes on EL-i idapiirist kaugemal. Aga ma möönan, et siiani see pole kandnud võib-olla sellist tulemust nagu tahaks näha,” rääkis ta.
Terras märkis, et Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonis on ühtsuse saavutamine olnud lihtsam ja pigem on tema hinnangul sotsiaaldemokraatide poliitikud olnud Ukraina toetamisel loiud.
“Aga seal peab ütlema, et ainult retoorikast ei piisa, sest kui suured riigid ikkagi ei taha panustada Ukraina sõja võitmisse, sest nende inimesed ei saa sellest aru, siis on see probleem. Seda oleme kuulnud Hispaaniast, aga ka Saksamaalt. On küll kiidetud, et Saksamaa teeb kõige rohkem, tegelikult Saksamaa ikkagi püüab kõrvale hiilida, sest täna Ukraina toetamises per capita on Saksamaa 15. kohal. Saksamaa saaks teha palju paremini. Ja kui vaatasime, et USA ei suutnud oma otsust teha ja see vältas kuid, siis ega Euroopas need suure suuga sakslased, prantslased, hispaanlased ega kõik teised ei suutnud panna kokku raha, et seda auku täita ja Ukrainat toetada. Nii et kogu Euroopa peab panustama,” rääkis ta.
“Lihtsam on loomulikult meil, kes me sellest rohkem aru saame. /…/ Praegu käib Euroopas sõda ja selle sõja võitmiseks peavad kõik osapooled keskel koos (tegutsema). Ma saan aru, vasakul ja paremal äärmused on imelikud, aga kõik ülejäänud peavad tegema kõik selleks, et Ukraina panustamist tõsta,” lisas ta.
Kaljurand möönis, et näiteks Saksamaa sotsiaaldemokraadist kantsleri Olaf Scholzi tegevus Ukraina toetamisel on olnud loodetust aeglasem, kuid siiski on Berliin tema juhtimisel teinud 180-kraadise pöörde pärast seda, kui Angela Merkel oli sidunud Saksamaa majandust ja Euroopa Liidu energeetikat Venemaa külge.
Kaljuranna hinnangul peaks ehk hoopis EPP peeglisse vaatama. “Ma olen kuulnud juba pikka aega Riho Terrase kaeblemist, kuidas sotsiaaldemokraadid kõike segavad – kord segab Scholz, siis segab Franz Timmermans, siis tahab ta lahti lasta välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli. Aga ma tuletan meelde faktid: EPP on täna suurim europarlamendi fraktsioon, teile kuulub Euroopa Parlamendi president, Euroopa Komisjoni president, sotsiaaldemokraatidele kuuluvad Euroopa Liidus viis riigipead, teile 12. Võib-olla oleks aeg peeglisse vaadata, võib-olla ka teie teete midagi valesti. Ei ole mõtet kogu aeg kedagi teist süüdistada,” rääkis Kaljurand.
“Aga kõik need jamad on tulnud just nendest kohtadest ja mitte kuskilt mujalt. Borrell tahtis minna Venemaale läbirääkima, Scholz, keda kiidetakse, teatas, et teeme suure kannapöörde ja sakslased hakkavad panustama 100 miljardit ja siis kaks protsenti SKT-st riigikaitsele. Tegelikult järgmisel päeval juba ütles, et see 100 miljardit ongi kaks protsenti SKT-st. Jälle pettis inimesi. Siis nad teatavad, et 30 miljardit anname Ukrainale raha, sellest 20 miljardit läheb aga Ukraina põgenikele majade ehitamiseks Saksamaal. Nii et selline hämamine käib,” vastas Terras.
Terras tunnistas, et ka EPP-l on olnud oma roll täita ja fraktsioon on teinud sotsiaaldemokraatidele Ukraina toetamise küsimuses ka järeleandmisi. “Tegelikult on EPP sõja algusest peale olnud selgelt üks rinne ja väga selgelt on surunud läbi kõik. Kes oli esimene, kes läks Ukrainasse, kes oli esimene, kes läks Iisraeli? Need olid just nimelt Ursula von der Leyen ja Roberta Metsola, kes on EPP esindaja. Nii et EPP võib kindlasti paremini, kõik võivad paremini,” sõnas ta.
Kaljurand ja Terras nõustusid, et Ukraina võit sõjas saab olla ainult Kiievi tingimustel.
“Ma arvan, et see arusaam on kõigil ühesugune, kui räägime Ukraina võidust, siis Ukraina võit saab olla ainult Ukraina tingimustel. Kui Ukraina tahab territoriaalse terviklikkuse taastamist, suveräänsust, siis arusaadav, me austame seda. Kui mingil hetkel Ukraina lepib sellega, et mingi osa teritooriumist jääb okupeeerituks mingiks ajaks, aga nende kontrolli all oleval territooriumil ollakse nõus rahuläbirääkimisteks, siis me toetame ka seda. See on Ukraina inimeste, Ukraina otsus. Kõik sellised katsed pidada kuskil imelikke rahuläbirääkimisi, kutsuda sinna venelasi, hiinlasi, ei ole tõsine,” rääkis Kaljurand.
“Aga ma näen, et see surve võib ka järgmise parlamendi puhul suureneda, sest ma näen, kuidas järgmise parlamendi koosseisu tuleb rohkem paremäärmuslasi, konservatiivne. Me juba täna näeme, mida räägib Itaalia, et ta ei ole nõus Ukrainale antud relvade kasutamisega Venemaa pommitamiseks. Me näeme, kuidas käitub Marine le Pen, näeme lisaks Viktor Orbanile ka Tšehhi käitumist. Järgmises koosseisus Ukraina võidu defineerimine Ukriana tingimustel võib olla palju keerulisem kui praegu,” lisas ta.
“Ma olen kindel, et Ukraina võit on see, kui Venemaa ei ole enam võimeline tegutsema Euroopa vastu. Ja loomulikult jutt, et Ukraina tingimustel, sellega ma olen absoluutselt nõus ja kirjutan alla. Aga selleks, et seda saavutada, peame me väga palju rohkem tegema. Me ei kujuta isegi ette, kui palju rohkem me peame ühtselt tegema, kogu parlamendiga survestama ja siis ka nõukoguga võtma vastu otsuseid,” ütles Terras.
Rohepööre
Kaljuranna hinnangul peaks rohepööre Euroopa Liidus elavdama majandust, kuid praeguseks see nii veel ei ole, sest EL on kaotanud vaidlemisega oma eeliseid Hiinale.
“Rohepööre ei alanud 2019. aastal ja see ei alanud üleöö. Rohepööre on toimunud aastaid ja meil on olnud aastaid võimalus saada juhtivroll rohepöörde tegemisel. Me aotasime tuulegeneraatorite tehnoloogia hiinlastele, elektriautode tootmise hiinlastele ehk oleme väga palju oma majanduslikku eelist kaotanud samal ajal kui me oleme vaielnud. Nii et minu jaoks on rohepööre selline, mis on kõigepealt inimestele õiglane, mis on üles ehitatud koostööle, mitte vastandumisele. Mitte nii, et kui sa julged kaitsta rohepööret, siis oled automaatselt põllumeeste vastu, mitte nii, et kui sa julged kaitsta metsa, siis oled automaatselt puidutööstuse vastu. Selline lähenemine ei vii kuskile. Õiglane, koostöö ja selline, et ka ettevõtetel on majanduslik kindlus, huvi investeerida rohetehnoloogiasse Euroopa Liidus, et nad ei lähe mujale välja,” selgitas Kaljurand.
Terras aga kritiseeris, et sotsiaaldemokraadid on rohepöördega seoses hääletanud selliste seaduste poolt, mis kahjustavad Eesti põllu- ja metsamehi.
“Rohepööre on saanud sõimusõnaks just sellepärast, et ilma mõjuanalüüsideta, hindamata, kuidas need määrused ja direktiivid mõjuvad tavalistele inimestele, need kehtestatakse jõumeetoditega läbi parlamendi surudes. Justnimelt ka Eesti sotsiaaldemokraatide häältega,” rääkis Terras, nimetades looduse taastamise ja raadamise direktiivi.
“Mis puudutab põllumehi, siis kõik need ettepanekud, mis on tulnud põllumeeste kohta ja mille kohta Eesti põllumehed on palunud mitte toetada, näiteks pestitsiidid, me oleme läinud sotsiaadelmokraatidega põllumeeste kaitsele välja,” ütles Kaljurand.
“Looduse taastamise direktiiv on minu jaoks näide sellest, kuidas saabki teha rohepööret nii, et tullakse kokku. Euroopa Parlament suutis selle kokku leppida vaatamata sellele, et põllumajanduskomisjonil ja kekkonnakomisjonil olid alguses väga äärmuslikud seisukohad. Nad said kokku, leppisid kokku. Jah, kõik ei ole õnnelikud, seal muudeti oluliselt mõnda sätet, aga see lepiti kokku. Ja looduse taastamise määrus on europarlamendis heaks kiidetud. See kukkus läbi liikmesriikides, kes pärast seda heaks ei kiitnud. Parlament antud juhul näitas seda, et koostööd saab ja tuleb teha. Mis puudutab seadusi, mis roheleppe taga on, siis sisuliselt on tänaseks see pakett vastu võetud, nii et ees ootab rakendamine,” vastas Kaljurand kriitikale.
Terras tõdes, et kuigi tema on rohepöörde määruste vastu hääletanud, siis EPP fraktsioon ei ole selles küsimuses ühtne ja sellepärast on see EL-is ka läbi läinud.
“Praegu selgelt, et tehakse seadusi, millele ei tehta mõjuanalüüse ja pannakse talusid järjest kinni. Nii et EPP ja ka Isamaa kindel seisukoht on, et järgmine parlament peab kehtestama moratooriumi kõigile roheteemadele kuni selle hetkeni, kui hinnatakse, milline on nende mõju,” rääkis Terras.
“Mina olen veendunud, et rohelepe on võimalik läbi viia ilma keeldude ja käskudeta ja suuremat bürokraatiat peale panemata, vaid näiteks investeerides või soodustades investeeringuid teatud moodsatesse tehnoloogiatesse nagu vesinikutehnoloogia,” lisas ta.
