1952. aasta 28. mail sündinud Lapimaa oli noorteklassis Eesti üks edukamaid mängijaid läbi aegade. Tal on erinevates vanuseklassides kolm kulda üksikmängus, aga lisaks hiilgas ta ka üleliidulisel areenil. 1968. aastal aitas Lapimaa tuua Eestile noorte võistkondlikku kuldmedalit, aga 1970. aastal tuli ta juba ise üksikmängus punaimpeeriumi meistriks. Lapimaa on seda dramaatiliselt meenutanud raamatus “Eesti Tennis 100”, kuidas treener Talvi Märja psühholoogiline abi ja öösel tööd teinud reketiparandaja Riho Maiberg ta meistriks aitasid, vahendab tennisnet.ee.

Lapimaa isiklik treener oli Jüri Põldoja, samasse treeningugruppi kuulus ka Ervin Lange, hilisem NSV Liidu meistrivõistluste medaliomanik ja mitmekordne Eesti meister. Lapimaa on meenutanud, et nooremates vanuseklassides oli Lange temast taga, aga tänu teineteise utsitamisele tõusid mõlemad esile. Paraku täiskasvanute klassis Lapimaa enam Eesti meistriks ei tulnud, tema saagiks jäi hõbe- ja pronksmedaleid paarismängus.

1970. aastal sai Lapimaa NSV Liidu meistersportlaseks.

1970-ndate keskel pani Lapimaa leivad ühte kappi Elena Komarovaga, kes siis hiljem ka Lapimaa nime kandnuna on kolme mänguliigi summas lausa 15-kordne Eesti meister. Ja Lapimaade tennisepere on olnud järjepidev – poeg Uno Lapimaa mängis edukalt ja tudeeris USA-s ning on töötanud treenerina nii Ameerikas kui Eestis. Lapimaade vanema poja Villemi tütar Marie Johanna on aga praegu üks Eesti edukamaid noormängijaid.