Oluline esmaspäeval, 3. juunil kell 16.16:
– Holland ei keela F-16-te kasutamist Venemaal asuvate sihtmärkide vastu;
– Vene rünnak tappis Donetski oblastis 2 inimest, sealhulgas 12-aastase poisi;
– Ukraina rahutippkohtumisel osalevad 107 riiki ja organisatsiooni;
– Venemaa ründas Sumõ oblastis kümmet asulat;
– Economist: Krimmist võib saada Vene vägedele surmalõks;
– Meedia: Ukraina ründas Belgorodi oblastis Venemaa sõjalisi sihtmärke;
– WSJ: Venemaa püüab muuta elu Harkivis võimatuks.
Holland lubab enda antavate hävitajatega Ukrainal rünnata ka Venemaa territooriumi
Holland lubab Ukrainale antavate hävitajatega F-16 rünnata ka Venemaa territooriumil asuvaid sõjalisi objekte, ütles Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren.
“Rakendame sama põhimõtet, mida oleme rakendanud ka iga teise võime (relvasüsteemi – toim.) tarnimise puhul, mis tähendab, et kui oleme selle Ukrainale üle andnud, on selle kasutamine nende otsustada,” vahendas väljaanne Politico Madalmaade kaitseministri sõnu.
Hollandi seisukoht on vastuolus naaberriigi Belgia poliitikaga, mille kohaselt nad keelavad Ukrainal kasutada annetatud F-16-sid sihtmärkide tabamiseks Venemaal.
Ollongren ütles Singapuris Shangri-La julgeolekukonverntsil Politicole antud intervjuus, et Holland ei kehtesta piiranguid nagu Belgia, mille peaminister Alexander De Croo on hoiatanud Kiievit, et Ukraina piloodid ei lendaks Belgialt saadud F-16-tega Venemaa õhuruumi.
“Me palume neil ainult järgida rahvusvahelist õigust ja õigust enesekaitsele, nagu on sätestatud ÜRO hartas, mis tähendab, et nad kasutavad seda sõjaliste sihtmärkide vastu,” ütles Ollongren.
Holland on kinnitanud Ukrainale 24 hävitaja F-16 andmist. Lennukid peaksid jõudma Ukraina relvastusse sel aastal.
Ollongren ja USA kaitseminister Lloyd Austin olid teiste kõrgete ametnike seas, kes kohtusid Singapuri saabunud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.
Ollongren astub Hollandi kaitseministri kohalt tagasi pärast riigi uue paremäärmusliku valitsuse ametivande andmist. Ta avaldas lootust, et uus valitsus jätkab NATO ja Ukraina toetamist.
“Ma arvan, et on ülioluline, et me seda rolli jätkame. Olen näinud [uue valitsuse] programmis, et Ukraina toetamine jätkub, et uus valitsus väärtustab ka Euroopa Liitu, NATO-t jne,” ütles ta.
Vene rünnak tappis Donetski oblastis 2 inimest, sealhulgas 12-aastase poisi
Venemaa väed ründasid 3. juunil Donetski oblastis asuvat Mikhailovka küla, tappes kaks inimest ja vigastades üht, teatas kuberner Vadõm Filaškin.
Filaškini sõnul oli üks hukkunutest 12-aastane poiss.
Mikhailovka asub Pokrovski rajoonis, mis paikneb Donetski oblasti rindejoone lähedal. Vene väed saavutasid kontrolli selle rajooni piiril juba aprillis.
Vene sõjavägi teostas rünnaku hommikul. Poolteist tundi hiljem kordasid Vene väed rünnakut. Vähemalt viis hoonet sai kahjustada.
“4. juunil mälestab Ukraina relvastatud agressiooni tõttu hukkunud lapsi ning täna lisandus sellele kurvale nimekirjale veel üks nimi,” ütles kuberner.
Donetski oblast on lakkamatult intensiivsete Vene rünnakute sihtmärgiks, kannatades sageli üle 2000 rünnaku all päevas.
Viimase ööpäeva jooksul vigastasid Vene rünnakud Donetski oblastis viit inimest.
Ukraina rahutippkohtumisel osalevad 107 riiki ja organisatsiooni
Ligikaudu 107 riiki ja rahvusvahelist organisatsiooni on kinnitanud oma osalemist Ukraina ülemaailmsel rahutippkohtumisel, teatas president Volodõmõr Zelenski pressiesindaja Serhi Nikiforov 3. juunil riiklikus televisioonis.
Rahutippkohtumine toimub 15.-16. juunil Bürgenstocki kuurordis Šveitsis.
Ukraina loodab tippkohtumisel käsitleda mitmeid olulisi valdkondi, nagu energiajulgeolek, vangide vahetus, deporteeritud laste tagasipöördumine ja globaalne toidujulgeolek, vahendas The Kyiv Independent.
Nikiforov lisas, et Filipiinid ja Singapur, mida Zelenski enne rahutippkohtumist külastas, osalevad samuti.
Venemaad ei ole kõnelustele kutsutud, kuid Šveitsi võõrustajate sõnul peavad Moskva esindajad protsessis varem või hiljem osalema.
Ka Hiina ei osale Ukraina tippkohtumisel, kuna nende tingimusi osalemiseks ei täidetud. Hiina otsuse valguses süüdistas Zelenski Pekingit teiste riikide tippkohtumisel osalemise takistamises.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul on tippkohtumine ilma Venemaa osaluseta absoluutselt mõttetu.
Ukraina on vihjanud, et tulevikus võidakse Venemaa ka järgnevatele kohtumistele kutsuda, et arutada sissetungi lõpetamist, kuid seda vaid Kiievi tingimustel, vahendas Reuters.
Venemaa ründas Sumõ oblastis kümmet asulat
Vene väed ründasid 2. juunil Ukraina kirdeosas asuvas Sumõ oblastis kümmet asulat, teatas piirkondlik administratsioon. Venemaa rünnakute tõttu toimus Sumõ oblastis ligi 46 plahvatust, vahendas The Kyiv Independent.
Piirkond kannatab igapäevase Venemaa pommitamise all ja Ukraina väed tõrjuvad regulaarselt Venemaa diversioonirühmi, kes korraldavad piiriületusreide. Piirkonda ümbritsevad Venemaa Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastid.
Sumõ oblast vabastati Venemaa okupatsioonist 2022. aasta aprillis.
Meedia: Ukraina ründas Belgorodi oblastis Venemaa sõjalisi sihtmärke
Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates Vene sõjablogijate väiteid, et Ukraina väed pommitasid Venemaa sõjalisi sihtmärke, mis asusid Belgorodi oblastis. Vene blogijad väitsid, et Ukraina väed andsid löögi Vene armee sõidukite kolonni pihta. Ukraina allikad väitsid, et kolonn koosnes 18 sõidukist. ISW tõi välja, et pole olemas ühtegi tõendit, mis viitaks, et Ukraina väed kasutasid rünnakutes läänest saadud relvi. Samas hiljuti selgus, et USA tühistas Harkivis relvakasutuspiirangud Ukrainale.
Vene sõjablogijad väitsid veel, et Vene väed liikusid Tšassiv Jari suunal veidi edasi. Blogijad väitsid, et Vene väed jõudsid Kalõnivka keskossa (Tšassiv Jarist kirdes). Nende väidete toetuseks pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid.
Economist: Krimmist võib saada Vene vägedele surmalõks
Ukraina sai USA-lt ATACMS-i raketid, mille lennuulatus on vähemalt 300 kilomeetrit. See tähendab, et Ukraina suudab tabada kõiki Venemaa sõjalisi sihtmärke, mis asuvad okupeeritud Krimmi poolsaarel.
Economist tõi välja, et Moskva on investeerinud Krimmi palju raha ja nüüd on need investeeringud ohus. Briti kaitseekspert Lawrence Friedman tõi välja, et Krimm on Venemaa jaoks nõrk koht. Tema sõnul on see Ukraina jaoks parim viis Putinile surve avaldamiseks, et ta oma väed Ukrainast välja viiks.
WSJ: Venemaa püüab muuta elu Harkivis võimatuks
Kuigi Harkivi linnale on kiirrünnaku oht taandunud, siis on Venemaa linna tagasi viinud oma vaatevälja, kirjutas pühapäeval väljaanne Wall Street Journal, mida vahendas uudisteagentuur UNIAN.
Väljaanne märgib, et Moskva näib kavandavat jõhkrat kurnamissõda.
“Muidugi tahab Vladimir Putin endiselt Harkivit,” ütles oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Sinehubov.
Sinehubov märkis samas, et Venemaa on paigutanud suunale vaid murdosa linna tungimiseks vajaminevatest sõduritest. Selleks võib tema hinnangul vaja minna kuni pool miljonit sõdurit.
Väljaanne märgib, et Venemaa on valmis pikaks sõjaks ja halvimal juhul võib Kreml korrata strateegiat, mida ta kasutas Süürias Aleppo vastu 2016. aastal, kui Süüria valitsust selle kodusõjas toetanud Venemaa õhujõud hävitasid elektri- ja veeallikad ning pommitasid maatasa haiglad ja koolid.
Wall Street Journal meenutas samas, et Putin eitas eelmisel kuul Hiina riigivisiidil Harkivi vallutamise plaane. Putini väitel on pealetungi eesmärk luua puhvertsoon, et kaitsta piirilähedasi linnu Ukraina rünnakute eest.
“Vene kampaania Harkivi elanike terroriseerimiseks oli ägenenud juba enne viimast pealetungi ja võib jätkuda ka pärast seda,” märgitakse artiklis.
Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 1270 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 511 130 (võrdlus eelmise päevaga +1270);
-
tankid 7779 (+14);
-
jalaväe lahingumasinad 15 002 (+22);
-
suurtükisüsteemid 13 280 (+47);
-
mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1090 (+1);
-
õhutõrjesüsteemid 824 (+3);
-
lennukid 357 (+0);
-
kopterid 326 (+0);
-
strateegilised ja taktikalised droonid 10 739 (+40);
-
tiibraketid 2268 (+0);
-
autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 18 159 (+67);
-
laevad / paadid 27 (+0);
-
allveelaevad 1 (+0);
-
eritehnika 2199 (+14).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
