Kuidas aga laheneb probleem eesti keelt mitteoskavate aineõpetajaga, pole siiani selge. Augustiks peavad nad eesti keelt valdama B2-tasemel, kuid enam kui sajal õpetajal nõutavat taset pole.
Minister loodab juunis toimuvatele keeleksamitele, Narva linnapea on selles suhtes üsna skeptiline.
“Võib-olla veel kümmekond, võib-olla 15 (õpetajat) annavad ära. Mitte mingil juhul kõik need õpetajad. Meil on eriolukord, nii et ma ei tea, valitsus peab selle otsuse võtma vastu. Õpetajad, kes õpetavad täna vene keeles edasi, on teatud vanuses juba ja nad on väga kvaliteetsed õpetajad. Nende kaotus oleks suur löök Narvale. Kõik, mis puudutab eesti keeles õpetamist, sellele me kindlasti läheme üle ilusti. Meie probleem on need, kes jätkavad vene keeles õpetamist,” lausus Toots.
Haridusminister Kallas kinnitas, et ainus järeleandmine, millele Narva loota võib, on keeleameti kontroll, mis jätab sõelale perspektiivikamad õpetajad.
“Keeleamet saab keeleoskust kontrollida ja seda pingutust, mida õpetaja on teinud eesti keele omandamiseks ja kui palju tal oleks veel aega vaja selleks, et eesti keel omandada. Seal ta saab teha individuaalse lähenemisega neid otsuseid. Aga kui õpetaja on täna A2-tasemel ja pole asunudki keelt õppima, siis on ju selge, et ta mitte mingil juhul lähimatel aastatel sinna B2-tasemele ju ei jõua,” lausus Kallas.
Tänaseks on enamik nõutava keeletasemeta Narva õpetajatest koondamisteated kätte saanud.
