Valitsus ei andnud neljapäeval Tallinna Lasnamäe põhikoolile luba kasutada järgmisel õppeaastal haridusliku erivajadusega klassides osaliselt venekeelset õpet.
Eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjon vaatas Tallinna linnavolikogu taotluse läbi ja leidis, et selles toodud asjaolud ei anna alust erisuse kohaldamiseks. Lisaks pakub kehtiv regulatsioon võimalusi hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamiseks vastavalt õpilaste võimetele.
Taotluses eeldati, et ainuüksi haridusliku erivajaduse olemasolu tingib vajaduse teha eestikeelsele õppele üleminekust ajutine erand. Valitsuskomisjoni hinnangul ei ole õpilase huvidega kooskõlas tema arengupotentsiaali kasutamata jätmine ja eestikeelse hariduse mittevõimaldamine eelarvamuse tõttu, et laps pole võimeline eestikeelseks õppeks.
Valitsus, võttes arvesse valitsuskomisjoni arvamust, leidis, et erandi andmine ei ole põhjendatud. Tõhustatud- ja erituge vajavate laste puhul saab valitsuse hinnangul kooliväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda individuaalset tuge vastavalt õpilase vajadusele. “Üleminek eestikeelsele õppele on kantud avalikust huvist ja Tallinna linnal on riigi toel olnud piisavalt aega teha ettevalmistusi õppekeele nõude täitmiseks,” märkis valitsus.
Tallinna linnavolikogu otsustas 21. märtsil taotleda valitsuselt luba järgmiseks õppeaastaks 30 protsendi ulatuses vene keeles toimuvaks õppeks Lasnamäe põhikooli 1.a, 1.b, 1.d, 4.a, 4.b, 4.d ja 4.sv eriklassides. Taotluse järgi õpivad nendes klassides haridusliku erivajadusega lapsed.