“See on Eesti riigi päris probleem. Me kulutasime praegu mõnes mõttes kuu aega valesse kohta ja see tähendab, et teatud seadusemuudatusi enam jälle eelarve parandamiseks 2025. aastaks teha ei jõua,” sõnas ta.

Eelarvetasakaalu jõudmisest, milleks on puudu paar miljardit eurot, Läänemetsa sõnul valitsus praegu isegi ei unista. Eelkõige on küsimus, et eelarvedefitsiit mahuks Euroopa Liidu nõutud kolme protsendi piiresse ja selleks on vaja parandada eelarvet miljardi euro võrra.

“Ma olen lõputult rääkinud, et selle vea me oleme teinud, et kuna me pole seda suurt pilti tahtnud eelmise aasta lõpus või selle aasta alguses läbi vaielda ja oleme tegelenud ainult 2024. aastaga, siis tulemus on see, et 2025. aastal pole võimalik seda raha saada kärpides, ei ole võimalik teha maksutõuse ehk see miinus on. Me kindlasti mingisuguse (Euroopa Komisjoni) menetluse lähedale jõuame. Kuna Euroopas ka rahandusreeglid muutuvad natuke, siis ma ei tea, mis see tulemus on,” ütles Läänemets ja tõdes, et järgmise aasta väga suur defitsiit on paratamatus.

“See, mida saame teha, on kokku leppida sel aastal 2026., 2027. ja 2028 aasta kohta, ära selle otsustada, vajalikud muudatused teha, sest Euroopa Komisjon võtab ka seda arvesse. Selles mõttes ei pruugi järgmise aasta defitsiit nii suur probleem olla.”

Käesoleva aasta lisaeelarvega kavatseb valitsus kärpida umbes 100 miljoni euro ulatuses. Suuresti jäävad kärpeülesandest välja sise-, kaitse- ja sotsiaalministeerium.

“Üldiselt 40 kuni 50 miljonit eurot on see, mis tuleb ministeeriumitest, tegevuskuludest. Teadus- ja arendustegevuse raha summat korrigeeritakse ühele protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kuna SKP on langenud, siis see summa on väiksem 19 miljoni võrra. Sihatustuste tegevuskulude kärbe, sealhulgas ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuses (EISA). Lisaks neile veel viis miljonit eurot. Osad investeeringud, ligi 20 miljoni euro ulatuses, me teame, et need lükkuvad ise järgmistesse aastatesse. Siis ka veel dividendide pool. Kärpepool on 100+ miljoni euro kandis,” loetles Läänemets valitsuse plaane.

Tema sõnul on ka ametkondlikku bürokraatiat, mille arvelt saaks kokku hoida, näiteks Euroopa Liidu vahendite kasutamisel.

Läänemetsa sõnul on sotsiaaldemokraatidel väga raske nõustuda näiteks Eesti 200 soovitud üleväljakärpega. “See on suhteliselt pime, haavab ühiskonda,” ütles siseminister.

Läänemetsa hinnangul tuleks lisaraha saamiseks maksud üle vaadata.

“Reeglina on nii ka eraettevõtluses, et kui suurendad kulusid, siis saad seda teha nii, et suurendad ka tulu poolt. Tuleks ära lõpetada see pea liiva alla peitmine poliitikute poolt, et suurendasime kulusid, aga makse ei taha tõsta ja iga kord kärbime. See ei ole loogiline, sest ühel hetkel sa pead lõpetama teatud riiklikud teenused üldse ära,” ütles ta.

“See kärpevaimustus on Eestis väga suur. Need suurusjärgud on sellised, et miljardit pole võimalik kärpida ilma haavamata kümneid ja sadu tuhandeid inimesi ehk need samad inimesed, kes leiavad, et maksu ei taha maksta, jäävad arvatavasti ilma teenustest, mis on oluliselt suurem kadu nende rahakotile,” sõnas Läänemets.